Viimasel ajal paljuräägitud gümnaasiumide võrgu ümberkorraldamise juures on toodud eeskujuks kutseõppeasutuste võrk, kus ümberkorraldused algasid juba eelmise sajandi lõpukümnendil. Süsteemne ümberkorralduste kavandamine algas kümmekond aastat tagasi ja kava sai valitsuse heakskiidu 2004. aastal.

„Kutseõppeasutuste ümberkorraldamise kava aastateks 2005–2008” toetus SA Poliitikauuringute Keskuse PRAXIS läbi viidud uuringule „Kutseõppeasutuste võrgu korraldamine lähtuvalt regionaalsusest ja spetsialiseerumisest”. Ümberkorralduste tulemusena vähenes riigi kutseõppeasutuste arv kaks korda, kuid õppijate arv on jäänud samaks ning oluliselt on kasvanud täiendus- ja ümberõppe mahud.

Muutused tugevdasid kutseõppeasutusi

Tänu ümberkorraldustele oli võimalik oluliselt otstarbekamalt kasutada olemasolevaid ressursse – seda nii õpetajate ja õppevahendite kui ka hoonete osas. Nüüd saab kindlalt väita, et riigi kutseõppeasutuste võrgus läbi viidud muudatused on kutseharidusele uue hingamise andnud. Kutseõppe koondumine suurtesse regionaalsetesse keskustesse on taganud õppijatele paremad tingimused õppimiseks ja elamiseks, tõstnud kutseõppe kvaliteeti ning konkurentsivõimet.
Tehnika areng on väga kiire ja kutseõppeasutus peab sellega sammu pidama, soetama uusi seadmeid ning tehnoloogiaid, pidevalt täiendama õpetajate oskusi ja teadmisi. Kõik see aga nõuab raha, mida pole kunagi piisavalt. Selle juures on oluline vältida dubleerimist lähedalasuvates koolides, koondada õppijad ja paremad õpetajad nendesse koolidesse, kus on võimalik tagada ajakohased õppebaasid ja ühiselamukohad.

Edasiste arengute kavandamisel kutseõppe korraldamisel lähtutakse just eeltoodud põhimõtetest ja see on ka põhjuseks, et viia lõpule kutseõppeasutuste võrgu optimeerimine Kagu-Eesti regioonis. Ümberkorralduste kava nägi juba 2006. aastal ette Vana-Antsla kutsekeskkooli liitmise Võrumaa kutsehariduskeskusega, kuid erinevatel põhjustel pole seda seni ellu viidud. Samas aga pole praeguseks kadunud need põhjused, mis sellise otsuse tingisid.

Neli kutseõppeasutust antud regioonis on liiga palju, arvestades potentsiaalset õppijate ja õpetajate arvu ning riigi võimekust tagada vajalikud õppe- ja elamistingimused. Seega on haridus- ja teadusministeeriumis ette valmistatud otsuse eelnõu Vana-Antsla kutsekeskkooli liitmiseks Võrumaa kutsehariduskeskusega 2012. aasta septembrist, mis esitatakse veebruaris Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks.

Väga kallis kool

Pikki aastaid on Vana-Antslas noortele ja täiskasvanutele tööle asumiseks vajalikke oskusi-teadmisi jagatud ning kindlasti on enamus selle kooli lõpetajaid tänu sealõpitule elus suurepäraselt hakkama saanud. Kahjuks on aga seal antav haridus muutunud väga kalliks. Mõned arvud selle illustreerimiseks. Ühe töötaja kohta on Vana-Antslas õpilasi 3,8, riigi kutseõppeasutuste keskmine on 8,4; kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud õppija kohta on Vana-Antslas 607 eurot, riigi keskmine on 280 eurot. Eriti suured käärid on kütte-, elektri-, vee- ja kanalisatsioonikuludes ühe õppija kohta, kus see näitaja on 3,2 korda kõrgem kui kutseõppeasutustes keskmiselt, vastavalt 532 eurot ning 166 eurot.

See raha, mida kasutatakse ruumide ja hoonete ülalpidamisele, tuleb ju tegelikult õppetööks mõeldud kulude arvelt. Seetõttu on vähem võimalusi maksta õpetajatele palka, rakendada tugiteenuseid õppijate individuaalse arengu toetamiseks ja osta õppevahendeid.

Õpilased lõpetavad Vana-Antslas

Koolide ümberkorraldamise juures tuleb aga kindlasti tagada, et õppijatele kasu asemel kahju ei tehta. Nii ei ole plaanis õppetööd Vana-Antslas kohe septembris lõpetada. Kõik õpilased, kes Vana-Antslas õppetööd alustasid, peaksid saama seal ka lõpetada. Koolide liitmise tulemusena tekib kõigile Vana-Antsla õpilastele võimalus kasutada ka ajakohaseid Võrumaa kutsehariduskeskuse õppebaase.

Vana-Antsla puhul on oluliseks teemaks hariduslike erivajadustega õppijad, kelle osakaal Vana-Antsla kutsekeskkoolis on suhteliselt suur, ja kindlasti tuleb kooli tööd nende õpetamisel tunnustada. Samas tuleb siiski tõdeda, et idee Vana-Antslasse erivajadustega õppijatele õppe-, metoodika- ja nõustamiskeskus rajada ei leidnud valdkonna spetsialistidest koostatud komisjonis heakskiitu. Ja seda mitte ainult seepärast, et teine just selliste laste õpetamiseks loodud riigi kool asub Urvastes. Sellist keskust ei ole otstarbekas kohaldada selleks mitte sobivatesse ruumidesse.
Küll ei jää ka edaspidi erivajadustega õppijad ilma võimalusest kutseoskusi omandada. Sarnased koolituskohad on ka teistes kutseõppeasutustes, lähim Valgamaa kutseõppekeskuses. Samuti plaanitakse hariduslike erivajadustega lastele kutseõppe võimaluste loomist Urvaste kooli juures, mis mõeldud just selliste laste tarvis.

Kindlasti on väga oluline ka see, et Vana-Antsla kutsekeskkooli senist riiklikku koolitustellimust ei jaotata laiali üle riigi, vaid see jääb peamiselt ikkagi Kagu-Eestisse ja kutseõppe kättesaadavus piirkonnas ei vähene. Seepärast puudub ju ka reaalne vajadus kool munitsipaliseerida.

Eesti riik on Kagu-Eesti kutseõppe arendamiseks Euroopa Regionaalarengu Fondi toel investeerinud märkimisväärseid summasid. Võrumaa kutsehariduskeskuses on kümne miljoni euro eest välja ehitatud ja tänapäevase tehnikaga sisustatud tehnomaja, renoveeritud õppehoone ning õpilaskodu. Valka ehitati täiesti uus ja ajakohase sisustusega õppekompleks koos õpilaskoduga, mille kogumaksumus on 11,5 miljonit eurot. Ka Räpina aianduskooli on investeeritud enam kui kaheksa miljonit eurot, mille eest ehitati uus kasvuhoone, renoveeriti õppehoone ja õpilaskodu.

Küllap on kõik, kes viimasel ajal mõnda kutseõppeasutust külastanud, heas mõttes rabatud. Enamiku koolide puhul ei saa keegi enam rääkida ajale jalgu jäänud õppekeskkonnast, vaid ajakohase tehnika ja õppevahenditega sisustatud õppehoonetest ning ühiselamutest. Koole on piisavalt ja nende valmisolek õpilasi koolitada hea, peaasi, et neil õppijaid ikka jätkuks.