EURO TULEK • Euro saabus matusemeeleoluga, eriti Võrumaa lõunapoolsesse Krabi külla, kus aastavahetusel toimus lausa krooni matus.

„Oli laud, metallist kirstuke, pärg, rist, jutlustaja, laululehed ning muusika süntesaatoril,” kirjeldas krooni matust Krabi poe perenaine Tiina Kalamees. „Haud sai kaevatud, rist pandud kase alla, mida nüüd kutsutakse kõrtsi kalmistuks.”

Eile tegid külastajad Krabi poes esimesi sisseoste. Ostjad tasusid valdavalt kroonides ja tagasi said euromünte. Üks esimesi ostjaid, 84aastane Krabi küla mees Voldemar ütles eurosid peo peal uudistades, et ta uue raha poolt ei ole, aga midagi teha ka ei saa. „Keegi ei kuula mind!” kurtis ta.

Voldemar pole uue raha poolt kolmel põhjusel: esiteks oli kroon Eesti oma raha, see uus on välismaa raha. Teiseks on Eesti raha ilusam ja kolmandaks on inimesed Eesti rahaga harjunud, uuega on suur segadus.

Ka 57aastane Krabi küla mees Ülo rääkis, et euro on võõras värk ja ta toetab pigem Eesti krooni. Poes sisseoste teinud mehed olid arvamusel, et „pool vabariiki oli juba varem lännu, pool läks nüüd”.

Krabi pood on tegutsenud täpselt sama kaua kui oli kroon: 18 aastat. „Kroon tuli juunis, meie avasime detsembris,” rääkis Tiina Kalamees. Ta meenutas, et krooni algusajal läks poel väga hästi, poepidajad käisid ise vana Fordiga Tallinna ladudest kaupa toomas ja kõik sujus. Inimesed tegid ise paberipuud, müüsid seda ja tõid raha kohe poodi. Külakauplus oli ostukeskus. Nüüd, 18 aastat hiljem on ostjaid palju vähemaks jäänud, pood ise väsinud väljanägemisega, nagu kasutatud kroonidki. Inimesed teevad oma sisseostud linnas suuremates poodides ning külapoel pole enam endist minekut.

Kui 2009. aasta oli Krabi poe jaoks veel suhteliselt hea, isegi möödunud aasta suvi, siis aasta lõpp läks väga halvasti. Äärepealt oleks Krabi pood lõpetanud tegevuse koos krooniga, otsustavaks sai valla toetus ja kinnitus, et külapood on ikkagi tähtis. Alates detsembri keskpaigast on omanikud, Tiina ja Jüri Kalamees ise kohapeal ametis poepidamisega, sest töötajate palkamiseks ei jätku praegu raha. Nõnda kavatsevad nad jätkata veel vähemalt paar kuud. Euro tulekuga on poe käive väiksem, sest paljud inimesed ostsid aasta lõpus kroonide eest kauba endale ette ära.

Suuremates kaubakettides oli aasta lõpp parem kui varasemal, 2009. aastal. Võru TÜ juhataja Tarmo Lauring ütles, et jõulumüük oli suurem seetõttu, et kaubad olid kallimad ja inimesed ostsid kaupa hirmust krooni kadumise ees. Antsla TÜ juht Roman Provotorov kinnitas samuti, et müük kasvas aastaga 5 protsenti, ent samas on kaubad kallinenud rohkem kui 5 protsenti. Võrreldes 2008. aastaga oli müügikäive 7 protsendi võrra madalam.

Euro tähendab poodidele täiendavaid kulutusi. Kui Antsla TÜ kulutab euro kasutuselevõtuks ligi 6400 eurot (100 000 krooni), siis Võru TÜ on juba kulutanud 20 000 eurot (313 000 krooni). Võru TÜ juht Tarmo Lauring kutsus kliente üles kasutama maksmiseks kaarti, et säästa nii kaubandust kui oma taskuid ja rahakotte.

„Nii Maksimarketis kui ka Konsumites oleme organiseerinud niinimetatud kaardikassad, kus kaardiklient saab teha oma ostud kiirelt ja mugavalt,” rääkis Lauring.

Ka teised suuremad kaubaketid, nagu Maxima ja Selver, kasvatasid veidi jõulumüügis käivet võrreldes varasemaga.

„Oleks võinud pareminigi minna, kui lumemöllu tõttu poleks olnud liiklus raskendatud,” märkis Maxima Eesti pressiesindaja Erkki Erilaid, „tuisutaat mõjutas enim müüke just Lõuna-Eestis. Kui 23. ja 24. detsembri käibed olid rekordilised, siis 25. ja 26. oli müük selgelt pärsitud.”