Öösel kalapulkade praadimise ajal madratsile magama jäänud purupurjus 23aastasel Antsla mehel vedas hullu moodi, kui politseinikud juhuste kokkulangemisel ta enne vingusurma saabumist leidsid ja majast välja tassisid.

Tegelikult polnud Võru piirkonnapolitseinikul Elar Sarikul ja abipolitseinik Riho Lehistel mingisugust otsest põhjust laupäeva esimesel tunnil Antslasse sõita. Ometi kujunes nende Antslast läbipõikamine ühele noorele mehele heas mõttes saatuslikuks. Kui hargnema hakanud sündmuste lõng poleks kaht korrakaitsjat tema Pärna tänava elamu akna taha juhatanud, jõudnuks mõni hetk hiljem sinna juba surm.

«Olime reede õhtul seotud muusikaüritusega Kõu ja vaatasime, et kuna seal kandis oleme, teeme ka Antslas patrulltiiru,» rääkis Elar Sarik Lõuna-Eesti Postimehele. Jõudnud öösel kella ühe paiku Antslasse, sõideti läbi bussijaamast, kus seltskond noori politseiautot nähes laiali jooksis.

«Sinna oli maha jäänud telefon ja spordikott koos tüdruku riiete ning rahakotiga,» meenutas Sarik. «Rahakotis oli ID-kaart ja andmebaasist saime teada tüdruku elukoha. Mõtlesime Rihoga, et viime koti talle koju ära – mis temast Võrru tarime.»

Mees pikali, midagi haiseb

Jõudnud Pärna tänava elumajani, kus asjad kaotanud tüdruk pidi elama, avanes järgmine vaatepilt: «Tuled põlesid, koputasime uksele, aga keegi ei vastanud,» rääkis Sarik. «Koputasime aknale ja läbi akna oli näha, et üks mees on maas pikali. Koputasime veel, aga ta absoluutselt ei liigutanud.»

Võib-olla olekski asi sinnapaika jäänud, kui mehed poleks maja juures tundnud kõrbehaisu. «Vaatasime, et, kuramus, mingit imelikku haisu tuleb välja,» jätkas Sarik. Rambiga suletud ukse said politseinikud käepäraste vahenditega lahti ja kui Sarik seejärel lukustamata esiku ukse lahti tõmbas, paiskus mõlemale mehele näkku suitsupilv. «Kõik oli suitsu täis, nii et midagi polnud näha.»

Suitsu tekitasid pannile küpsema pandud kalapulgad, mis olid aga osaliselt juba söestunud ja oleks küllap iga hetk võinud ka põlema minna.

Teades, et seal kuskil suitsu täis toas lamab inimene, sööstsid gaasimaskideta mehed sisse, et oimetu mees välja tuua. «Noormees ei liigutanud, võtsime ta, üks kätest, teine jalgadest, kinni ja tirisime välja,» rääkis Sarik.

Kuna polnud teada, kas majas võib veel inimesi olla ja mis seisus on välja tassitud noormees, kutsusid politseinikud kiirabi ja päästjad. Häirekeskus registreeris sündmuse kell 1.35.

Päästetul ülbust ülearugi

Kiirabi saabumise ajaks oli joobes mees küll ärganud, kuid ei mõistnud Sariku sõnul enda ümber toimuvat. «Ta oli üleolev, ülbitses, muutus agressiivseks ja kiirabi ei saanudki teda üle vaadata,» lisas ta. «Pidime ta lõpuks Võrru kainenema tooma.»
Hiljem sündmuspaika üle vaadates selgus, et suitsu tekitasid pannile küpsema pandud kalapulgad, mis olid aga osaliselt juba söestunud ja oleks küllap iga hetk võinud ka põlema minna.
Järele mõeldes usub Sarik, et Antsla mees võinuks nende saabumise ajal tegelikult juba surnud olla, kui ta oleks magama jäänud näiteks tugitoolis istudes. Et mees varises unne põrandal olevale madratsile, kõrgusele, kus vingugaasi polnud veel saatuslikult palju, võis see talle anda need elutähtsad lisaminutid, mille jooksul Sarik ja Lehiste ta välja vedasid.

«Päästjad ütlesid, et poisil hullult vedas,» lausus Sarik. «See oli minutite küsimus, kui ta oleks ära läinud. Juhuste kokkulangevused olid ikka väga täpselt paigas. Kui tuled poleks põlenud ja kui me ei oleks teda näinud, poleks sisse läinud.» Kodukülastusi öösel kella poole kahe ajal politseiniku sõnul tavaliselt ju ei tehta.

Vingugaas lahkub aeglaselt

Esmaspäeval intervjuud andes köhis Elar Sarik laupäeva öösel sisse hingatud vingugaasi tõttu veel jätkuvalt. «Me polnud seal sees kaua, aga mul võttis hapniku kinni,» sõnas ta. Juba Antslas võtsid politseinikud kiirabiautos hapnikumaskist elutähtsat elementi peale. «Kui me ta siia kainenema ära tõime, läksime Rihoga veel haigla juurde hapnikku peale võtma. Tänagi on veel halb olla.»

Leitud spordikott, millest kogu sündmuste ahel alguse sai, toodi ööl vastu laupäeva siiski Võru politseimajja, kust omanik selle esmaspäeval kätte sai.

7. juunit oma uueks sünnipäevaks nimetada võiv noormees pääses politseimajast välja aga juba laupäeva hommikul. Teadaolevalt olla ta lahkunud pahurana ega taibanud kedagi tänada, et omal jalal astuda sai.

Kommentaar Kaino Zilmer, Lõuna päästekeskuse Võrumaa päästepiirkonna juhataja

Kuidas tunda ära vingumürgitust?

Pikaajalise vingu sissehingamisega halveneb inimese enesetunne, tuleb peavalu, südame kloppimine, iiveldus – see hakkab tasapisi tugevnema kuni minestamise ja surmani välja. Vingugaas ei lähe inimese kehast kergelt välja.

Tulesurmad Lõuna-Eestis 2017

• Põlva maakond 1 (november)

• Valga maakond 2 (jaanuar, mai)

• Võru maakond 2 (oktoober, november)

Allikas: päästeamet

MOTOKROSS ❯ Täna, 11. juulil toimub Sõmerpalus üheteistkümnendat korda rahvusvaheline staadionimotokross Väino Leoki rändkarikale, millest võtavad osa Baltikumi parimad motomehed. Peale motokrossi, superenduuro ja säärude kostüümisõitude lõpetavad mitmetunnise motoõhtu Soome trikihüppajad.

Superfinaali moodustavad ainult parimad

„Tänavusel rändkarikavõistlusel osalevad parimad mehed, kes on kõik käinud MMil. Mina isiklikult loodan, et tuleb põnev võistlus, sest tegemist on ühesugusel tasemel olevate võistlejatega,” räägib võistluse peakorraldaja Aivar Leok. Suurimaks favoriidiks peab Leok loomulikult kodurajal sõitvat Tanel Leokit, kelle suurimaks konkurendiks peab ta Harri Kullast. „Harri on viimastel etappidel Eestis ja Soomes tulnud võitjaks. Momendil näen teda kõige suurema rivaalina. Väikese eksimuse puhul ei välista ka teisi võistlejaid,” märgib Leok. „Võistlus tuleb kindlasti põnev ja viimased ringid on otsustavad,” lisab ta.

„Lõuna-Eesti motosõitjad on alati kõrget klassi näidanud. Näiteks Võru poiss Karel Kutsar on sel aastal palju arenenud, Erki Kahro on väga heas hoos, Andero Lusbo on saavutanud mitmeid poodiumikohti, heal tasemel sõidavad ka Priit Rätsep ja Indrek Mägi,” nimetab ta vaid mõningaid neist. „Hea uudis on see, et võistlejate nimekirja lisandus lätlane Karlis Sabulis, kes on ka tugev sõitja ja võib superfi naalis üllatada,” lisab Leok.

Põnevad takistused

Sõmerpalu motokrossi eestvedaja Leoki sõnul saab superenduurode sõit olema huvitav, sest uuenduslik takistusrada on valmis. Liivakellakujuliselt asetatud palgid asuvad sponsorite telgi ees ja pakuvad pinget nii sõitjatele kui pealtvaatajaile. „Põnev on jälgida, kuidas tsiklimehed palkide ja kivide vahel turnivad,” ütleb mees.

Freestyle ehk trikihüpped

„Kõige rohkem pabistan trikihüpete pärast. Kui seal üleval seista, siis tundub, et nõlv on liiga kõrge ja kui mootorratastelt hüpatakse, tekitab see korralikku ärevust,” pabistab Leok. Hüppeid tulevad sooritama Soome professionaalsed trikisõitjad Sebastian Westberg ja Arttu Mielityinenk, kes käivad esinemas üle Euroopa. Leoki sõnul toovad mehed kohale oma rämbi, kus nad õhku hüppavad. „Meie poolt on ette valmistatud maandumisrada, mille maandumisnõlva kõrguseks on viis meetrit, languse pinnaga 13 meetrit.

„Kõige rohkem üllatusi ootan säärusõitjatelt. Säärude võistlust korraldame sel aastal juba kümnendat korda ja juubeli puhul ootan midagi enamat. Säärud on mind üllatanud kõikidel eelnevatel aastatel. Säärude võistluse puhul pole oluline võistlus, vaid osavõtt, kus auhinnad saavad parimate kostüümide kandjad. Veel põnevamaks teevad osalemise loosiauhinnad, mis antakse välja kolmele mees- ja naisosavõtjale.

Tiheda ajakava tõttu algavad võistlussõidud sel aastal kell 16.30.