Menu

Kortermajad praeguses kriisis. Mida toob tulevik?

  • Kirjutas Liana Allas

Margus Toom FOTO: Aigar Nagel

Kas elada ajahambast puretud kortermajas või sellises, mis enam ei lagune, on soe ja kõrgema turuhinnaga? Eramajadega on asi lihtne – kui tahad sooja, siis kütad. Kui katus on läbi, siis vahetad. Ja mitte keegi ei küsi eramaja omaniku käest, kas tal on selleks raha, võimalusi või kuidas ta toime tuleb. Ise elad, ise vastutad. Teine lugu on kortermajadega, koos elavad ja peavad ühiselt toimima erineva sissetuleku, elufilosoofia ja suhtumisega inimesed. Kortermaja on siiski kollektiivne vastutus. Kuidas tulevad kortermajad toime praeguses kriisis? Milline on renoveerimata kortermajade tulevik? Mida tuleks ette võtta ja mille peale peaks tõsiselt mõtlema?

Margus Toom, põline võrukas

Milline on kortermajade olevik ja tulevik, selle kohta oskab kõige paremini rääkida Margus Toom.

Margus on Võrus sündinud ja kasvanud, siin koolis käinud ja pere loonud. 1999. aastal valiti ta Võrus ühes korterelamus korteriühistu juhiks. Kuna kõik korteriühistute ja korterelamutega seonduv pakkus Margusele tõsist huvi, märgati teda ka kaugemal. Juba järgmisel aastal valiti ta Eesti Korteriühistute Liidu nõukokku. Sinna jäi Margus mitmesse koosseisu, hiljem juba palgalise töötajana EKÜLi Võrumaa büroos. Marguse tööks oli nõustada ja esindada Võrumaa ühistuid.

Edasi lugemiseks palun logige sisse

Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja
digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.

LOE VEEL

LOE VEEL

20 PÄEVA ENIMLOETUD