Menu

Eestis on puit võrreldes Soome ja Rootsiga väga kallis

  • Kirjutas BNS

Eestis on puit võrreldes Soome ja Rootsiga väga kallis

Eestis maksab puit võrreldes Soome ja Rootsiga röögatult palju, kuid samas on just välismaised ostjad mõne puiduliigi hinna Eestis kõrgeks ajanud ja riigimetsa raiemahu suurendamisega hinda alla ei saaks, kirjutab Postimees. 

Mis puudutab paberi- ja küttepuitu, siis see on täiesti ebanormaalne, kommenteeris hinnavahesid riigikogu ja Riigi­metsa Majandamise ­Keskuse (RMK) nõukogu liige Heiki Hepner Isamaast, kes koostab juba aastaid Era­metsakeskusele puiduturu ülevaateid.

Tema sõnul on paberipuidu hind Eestis aastaga kasvanud 2–2,5, küttepuidu hind 2,5–2,75 korda. «Metsaomaniku vaatest on see kindlasti positiivne, aga need hinnad pole jätkusuutlikud,» nentis Hepner.

Küttepuidu hinnaralli lükkasid kevadel käima üleüldine ostupaanika, gaasikütte asendamine puiduküttega ja nõudluse hüppeline kasv Euroopas. «Energiat on puudu üle Euroopa – loomulikult on Venemaa selle tekitanud,» kommenteeris Hepner. «Ära on kadunud nii puidu kui ka pelletite import Venemaalt Euroopasse, mille tarne oli väga suur. See on tekitanud defitsiidi.»

RMK ­enampakkumiste tulemustest on näha, et pelleti­gigant Graanul Invest on ostnud RMK käest viimasel oksjonil 10 000 tihumeetrit küttepuitu. Keskmise hinnaga 71 eurot tihumeetrist. Aasta eest maksis küttepuit 24–25 eurot.

«Energiapuidu hinnad on ebanormaalselt kõrged,» kommenteeris Hepner. «Holland, ­Taani, Suurbritannia ja teised, kes tarbivad meie taastuvenergia­toodet, lõikavad sealt profiiti, ilma ise maksmata,» viitas ta asjaolule, et mets raiutakse ja CO2 lendab õhku Eestis, nimetatud riigid aga CO2 heite eest ei vastuta ja saavad pelletitega kütmise eest tehastele peale maksta.

Hepneri sõnul pole puit Eestis kallis vaid pelletiekspordi tõttu. «Soomes-Rootsis on metsaomanikega hästi pikaajalised lepingud. Nad ei taha niiöelda baasi tõsta, neil on lihtsam tipu­hindu osta sisse näiteks Balti riikidest. Kui see tipuvajadus ära langeb, kukub hind kolaki alla.»

Näiteks kasepaberipuit maksab Eestis ligi kolm korda rohkem kui Soomes või Rootsis. «Paberipuidu hinnad ­tõusid, sest ei saanud ju maha jääda, muidu oleks küttepuit maksnud rohkem ja paberipuit läinud kütteks,» seletas Hepner.

Põhjamaade mõistes väikese puudujääva koguse ostmine Eestist krõbeda hinnaga on levinud praktika, mille eesmärk on omal maal puidu hind all hoida.

Veebruaris kirjutas forestry.com, et Södra sattus Rootsis pahameele alla, sest maksis Eestis RMK puiduoksjonil kasepaberipuidu eest kaks korda rohkem kui Rootsi metsaomanikele. Nördimus tõusis seekord taevani põhjusel, et Södra on ise metsaomanikest koosnev ühistu ehk omad tegid omadele tünga.

RMK puiduoksjonil novembris maksis soomlaste UPM kase­paberipuidu eest koguni 109 eurot tihumeetrist, Soomes on hind üle poole madalam.

Hepner tunnistas, et Eesti puidukogused on võrreldes ­Soome ja Rootsiga sedavõrd tühised, et suurkontsernide hinnamängud mõjutavad hinda palju rohkem kui Eesti riigimetsa raiemahu suurendamine või ­vähendamine. «Pigem ei tasuks ­raiemahuga mängida ei ühele ega teisele poole,» tähendas ta.

Saetööstused, kes ­sattusid suvel puidu kallinemise tõttu raskustesse, on Hepneri hinnangul äraootavad. Kuna Soomes-­Rootsis oli hind madalam, ­tasus puitu sealt siia tuua veokuludest hoolimata.

«Eesti raiemaht on võrdle­misi väike ja saetööstusi võrdlemisi palju,» põhjendas palgi­hinda Virumaal Tamsalus ­saematerjali tootev Leventek OÜ juht Tarmo Noodla, kes läks ­suvel Vene puidult Skandinaavia omale üle.

Kuna puidu kõrge hinna ­tõttu ei suuda osa Eesti puidutööstusi enam välisturul konkureerida, on viimastel kuudel ­tulnud teateid koondamistest.

Nüüd on hinnad Eestis langema hakanud, näitavad oktoobri ja novembri andmed. Kuusepalk maksis ­novembris lausa sama palju kui Rootsis, Soomes on hind aga veel madalam. Männipalgi hind on Põhjamaades endiselt kolmandiku madalam. Kasepalgi eest maksa­vad Eesti tööstused aga endiselt pöörast hinda: keskmiselt 200 eurot, RMK oksjonitel oktoobris isegi 275 eurot tihumeetrist.

20 PÄEVA ENIMLOETUD