Kirjutas Irja Tähismaa

Avaldatud: 09 Mai 2013

KÜSIMUS–VASTUS • Parasjagu on käimas Eesti–Vene piiriläbirääkimised, mis toimusid juba kümmekond aastat tagasi, ent siis katkesid ja algasid uuesti möödunud aastal. Läbirääkimiste eesmärk on piirilepingu sõlmimine, piiri märkimine ja võime seda hiljem nõuetekohaselt kaitsta. Piirilepingu tulemusel peaks oluliselt hõlbustuma piiriületus, mis praegu on muutunud selliseks murekohaks, et inimesed kummaltki poolt piiri pigem ei ületa, mis omakorda kahandab piiriülest läbikäimist ja pärsib piiriäärsete piirkondade arengut. Kuivõrd teema on aktuaalne, puudutab paljusid Kagu-Eesti inimesi ja lõpliku otsuse piirileppe osas teevad Riigikogu liikmed, küsisime Kagu-Eestist valitud saadikutelt, mida nemad arvavad piirileppe kohta. Küsisime ka Eesti–Vene viisavabaduse kohta, mis on olnud viimastel aastatel üks jututeema.

Küsimused olid järgmised: 1. Kas toetate piirileppe sõlmimist Venemaaga? Miks? Millist mõju see teie arvates Eestile avaldab? 2. Kui sageli ise Venemaal käite? Millal ja kus viimati käisite, millega seoses? Millised on teie lemmikkohad Venemaal, kus ikka ja jälle käia armastate? 3. Kas toetate Eesti–Vene viisavabadust, miks?

Vastused on toodud vastamise järjekorras.

Heimar Lenk (Keskerakond): 1. Muidugi toetan ma piirilepet kahe riigi vahel. Kuid sellega, kuidas 20 aasta jooksul piirileppe asja aetud on, ma küll rahul olla ei saa. Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, kes läbirääkimisi praegu meie poolt vedanud, küll ilustab asjade käiku ajakirjanduses, kuid suurema osa tõest jätab ta välja ütlemata. Tundub, et ootamatult taasalustatud läbirääkimiste taga on nii Venemaa tahe kui ka Euroopa Liidu korraldus Eesti ametnikele. Viisavabadus Venemaa ja Euroopa Liidu vahel peab kunagi sündima ning Eesti piirileping peab olema kiiresti sõlmitud. Kahjuks töötavad meie ametnikud ja poliitikud taas Brüsseli käske täites.

Isiklikult olen üllatunud kahe asja üle. Esiteks, kuidas saab Isamaa ja Res Publica Liidu liige ning partei välispoliitika komisjoni esimees Mihkelson unustada ära piiri kulgemise küsimuse? Pean silmas Seto alade jätmist Venemaa koosseisu. Isamaa on ju alati nende alade tagasi küsimist nõudnud ja nüüd tuntud IRLi liige selle põhimõtte ühtäkki unustab?! Praegu oleks olnud õige aeg teema üles tõsta, kuid ma pole IRLi juhtkonnast küll ühtegi avalikku küsimust selle kohta kuulnud. Teiseks üllatas mind reformierakondlasest peaminister Andrus Ansip, kes saabus äsja tagasi kohtumiselt Venemaa peaministri Dmitri Medvedjeviga. Tsiteerin Ansipi intervjuud: „Vene Föderatsioonil polnud ühtegi etteheidet Eesti Vabariigile ja Eesti Vabariigil polnud ühtegi etteheidet Vene Föderatsioonile.” Seega peaks küsimus setodele selge olema. Ei IRLil ega Reformierakonnal pole Venemaa poliitikale midagi ette heita ja piirileping tuleb varsti.

See asi peaks Eesti elanikud küll mõtlema panema. Kes ikka neid Eesti huvisid Venemaal esindab ja kes neid maha müüb? Kas ikka tõesti Edgar Savisaar, nagu kooris korratakse, või hoopis keegi teine?

2. Olen ikka käinud. Üle kõige armastan ma Moskvat, kus ma 14 aastat nii Ostankino TV ja Moskva Raadio kui ka Eesti TV kui Eesti Raadio korrespondendina töötasin. Väga põnev aeg oli. Moskva kesklinnas tunnen pea iga tänavat ja parki. Vanasti teadsin ka restorane, nüüdseks on seal aga palju muutunud.

3. See viisavabadus tuleb nagunii, olenemata sellest, mida eesti poliitikud arvavad. Tallinnas välispoliitikat ei tehta. Seda tehakse meie eest Moskvas ja Brüsselis.

Rein Randver (SDE): Eesti taasiseseisvumisest alates on piirileping Venemaaga olnud üks keskseid teemasid. Meie võtsime piirilepingu vastu 2005. aastal, Venemaa taganes lepingust viimasel hetkel. Aja möödudes on uuesti alustatud konsultatsioone, kohtumisi piirileppe osas. Arvan, et heanaaberlikud suhted ning koostöö majanduse ja muudes valdkondades on tervitatav.
Sage Venemaa külastaja ma ei ole. Külastatavad kohad on ajalooga seotud.

Piirileppe läbirääkimiste uuesti alustamine on üks teemasid Euroopa Liidu ja Venemaa viisavabaduse küsimuses. Venemaal on veel kohustus võtta tagasi oma kodanikud, mitte sundida eurooplasi registreerima politseis, võtma kasutusele biomeetrilised passid. Hinnangu andmiseks viisavabaduse osas tuleb veel Venemaal ära teha suur töö.

Tarmo Tamm (Keskerakond): Toetan piirileppe sõlmimist Venemaaga, sest kindlat piiri ei ole vaja ainult Venemaale, vaid ka Eestimaale. Piirilepe parandaks kindlasti kahe naabri vahelist läbisaamist ja elavdaks kahe riigi vahelisi majandussuhteid. Piirilepe ei ole vajalik ainult meile, vaid on tähtis kogu Euroopa Liidule.

Ise ei ole Venemaal käinud vähemalt kümme aastat, aga järgmine nädal on plaanis reis ette võtta. Nimelt kavatseb riigieelarve kontrolli erikomisjon külastada Koidula piiripunkti ja samas on mõned kohtumised kokku lepitud ka Vene poolel.

Olen arvamusel, et viisavabadus Venemaa ja Euroopa Liidu vahel tuleb, aga selleks võib kuluda veel mitu aastat. Viisavabaduse suuremad võitjad oleksid Kagu-Eesti inimesed ja ettevõtjad.

Urmas Klaas (Reformierakond): 1. Venemaa on teinud ettepaneku minna piirilepingu teemaga edasi. Kõik Riigikogu fraktsioonid on olnud üksmeelel selles, et Vabariigi Valitsus alustaks Venemaaga piirilepingu sõlmimiseks konsultatsioone. Need on olnud üsna edukad. Võimalus, et piirilepingus õnnestub kokku leppida, leidis kinnitust ka Riigikogu väliskomisjoni visiidil Moskvasse.
Mina toetan piirilepingu sõlmimist tingimusel, et leping ei sea kahtluse alla Eesti Vabariigi õiguslikku järjepidevust alates 1918. aastast. Praegu töös olev variant seda ei tee.

2. Käin Venemaal vahepeal tihedamalt, vahepeal harvemini – see sõltub vajadusest. Vahel kord kuus, vahel paar korda kuus, siis jälle on paari-kolmekuune vahe.

Olen üsna mitme Eesti–Vene piiriülese koostööprojekti initsiaator olnud ja nende projektidega seoses tuleb Venemaal käia. Näiteks palus Setomaa Valdade Liit mind nende esindajaks Petserisse rajatava Seto Maja juhtkomitee liikmeks.

Olen ka Riigikogu Eesti–Vene parlamendirühma esimees ja ka selles rollis tuleb Venemaal käia, praegu on ettevalmistamisel parlamendirühma visiit Venemaale.

Piiriülese koostööga seoses käin põhiliselt Petseris ja Pihkvas. Väga muljetavaldava kohana toon välja Puškiniga seotud Mihhailovskoje – ja seda igal aastaajal.

3. Põhimõtteliselt toetan, sest see elavdab elu meie piiriäärses regioonis. Seda muidugi eeldusel, kui me oskame rahva suuremast liikumisest tõusvat kasu ära kasutada. Oluline on märkida, et viisavabadus ei tähenda passikontrolli lõppu piiril. See, et bensiinivedajate järjekorrad on kadunud, on tähendanud suurt võitu meie turismisektorile ja kaubandusele. Selleks, et Venemaa saaks viisavabaduse, peab ta täitma mõned Euroopa Liidu seatud tingimused.

Inara Luigas (Demokraadid): 1. Olen sellekohase küsimuse esitanud infotunnis ka välisministrile ja osalenud väliskomisjoni istungitel, kus on arutusel olnud piirileppe sõlmimisega seonduv. Isiklikult ei toeta piirileppe sõlmimist, sest arusaamatuks jääb, miks on piirilepet nii äkitsi vaja ja mis saab siis Tartu leppest. Kas Eesti saab kaks piirilepet? Võib arvata, et lepingut riigipiiri kohta on vaja Venemaale, et kiirendatud korras saada viisavabadus Euroopa Liiduga. Riigikogu võiks saada rohkem infot ja pean õigeks, kui seda teemat arutatakse Riigikogu täissaalis riiklikult tähtsa küsimusena.

Viisavabadust isiklikult pooldan, sest see toob rohkem turiste riiki ja annab võimaluse piiriäärsetel turismiettevõtetel teenida.

2. Ise käin Venemaal harva. Kuus paar korda või harvemgi. Põhjuseks see, et teada saada, kuidas töötab maksu- ja tolliamet piiril, kuidas maksustatakse kütust, kuidas funktsioneerib ooteala jms. Riigikogu liige peakski rohkem huvi tundma, kuidas vastuvõetud seadused rakenduvad.
Käin Venemaal veel poes ja kohtun inimestega.

Ülo Tulik (IRL): 1. IRL toetab Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise riigipiiri õiguslikku määratlemist viisil, mis ei sea kahtluse alla Eesti õiguslikku järjepidevust. Kaitstud peavad olema nii Tartu rahu artikli 2 põhimõte kui ka Eesti riigi õigusliku järjepidevuse põhimõtted. Selleks on mõistlik piirileppe klauslid sõnastada selliselt, et need rõhutaksid lepete üksnes piirijoone küsimust käsitlevat iseloomu.

2. Olen käinud sellel aastal mitmeid kordi Venemaal ja peamiselt Pihkvas. On olnud mitmeid kohtumisi endiste koostööpartneritega, kes on olnud huvitatud uute koostööprojektide käivitamisest, aga kuna minu kahe vanaisa ja ühe vanaema ning veel mitme sugulase viimne puhkepaik jäi Venemaa piiriäärsetele kalmistutele, siis seoses sellega olen samuti Venemaad külastanud.
3. Viisavabadust mina ei toeta, sest juba praegu oleme hädas isikutega, kes tulevad meie riiki salaja piiri ületades. Need ei ole küll Venemaa elanikud, aga viisavabadus tekitaks selliste isikute märksa suurema liikumise meie riiki, mis omakorda tooks kaasa tohutu hulga probleeme meile endile ja meie riigile. Praeguse piiriületuse korraga võib rahule jääda, sest piiriületus kulgeb suhteliselt kiiresti ja seda on näha ka meie tänavapildist, kus näeme hulgaliselt Venemaa numbrimärkidega autosid. Seda kinnitavad ka mitmed ettevõtjad ja haiglate juhid, kes on rahul Venemaalt tulnud klientide arvu hüppelise suurenemisega nende juhitavates asutustes.

Priit Sibul (IRL): On üsna loomulik ja mõistlik, et naabrid omavahel suhtleksid. Ainult nii on võimalik lahendada eriarvamusi ja probleeme. Piirilepingu teemat on arutatud aastaid ja hetkel käivad konsultatsioonid. Kui need lõpevad, siis arutatakse seda kindlasti ka parlamendis. Selles küsimuses on väga erinevaid seisukohti, millest minu hinnangul on kõige olulisem õigusliku järjepidevuse põhimõtte kaitsmise küsimus. Sel põhjusel esitas IRL 2005. aastal preambula ettepaneku. Kui konsultatsioonid lõpevad, siis on arutelude käigus võimalik ka oma lõplik seisukoht kujundada. Lisaks põhimõttelisele küsimusele on ju veel terve hulk praktilisi – inimesi ja nende vara puudutavaid küsimusi, mis samuti lahendamist vajavad.

Venemaal käisin pühade ajal, mai alguses ja vaiksel reedel. Siis külastasin nii kloostrit kui ka Petseri ja Pihkva linna. Käisin vaatamas ka Setomaa külasid ja sealset elu.

Olen kindlasti viisavabaduse toetaja, seda ka Eesti ja Venemaa vahel. Inimeste lihtsamad ja paremad liikumisvõimalused tekitavad meie inimestele võimaluse külastada oma naabrit ning arendada erinevaid suhteid. Kindlasti toovad siia ka täiendava hulga naabreid, kes kaupu ja teenuseid soetades meie majandust ning elujärge parandada aitaksid.

Kalvi Kõva (SDE): Riikidevahelise läbikäimise ja heanaaberlike suhete aluseks on vastastikku tunnustatud ning seaduslikult fikseeritud piir. Seega on Eesti–Vene piirilepingu sõlmimine kindlasti Eesti huvides. On põhjust uskuda, et ta aitab ka meie piirkonnas kaasa majandussuhete arengule ja elavdada turismi. Loodetavasti suudavad meie diplomaadid ja poliitikud 2005. aastal seiskunud piirilepingute jõustamise protsessi peagi lõpule viia.

Venemaale satun viimasel alal üliharva. Aastaid tagasi, kui sai juhitud Rõuge–Pihkva turismialast ühisprojekti, liikusin üle piiri õige tihti.

Pikemas plaanis on viisavabadus Venemaaga mõistlik ja loomulik areng, aga lähiaastatel pole see asi päevakorral. Viisavabaduseni jõudmine sõltub Euroopa Liidu ja Venemaa suhetest, aga ka Venemaa siseriiklikest arengutest ning õigusriigi põhimõtetest kinnipidamisest.

Minu arvates viisavabaduse rakendumisel üle piiri liikuvate kurjategijate arv oluliselt ei suurene, sest piirikontroll jääb endiseks. Kes keelab praegugi suurtel pättidel viisaga riigist riiki liikuda?

Ester Tuiksoo (Keskerakond): Eesti–Vene piirilepe tuleb kindlasti sõlmida, tegemist on ka ju Euroopa Liidu välispiiriga. Venemaa on meie naaberriik, naabrus eeldab ka normaalset naabruspoliitikat, majanduskoostööd jms. Mõju saab alati paremaks muuta.

Olen käinud Venemaal, aga päris mitu aastat tagasi. Igal maal on oma väärtused, mida on huvitav teada ja näha, loomulikult ka Venemaal.

Eesti–Vene viisavabadus vajab kindlasti läbiarutamist.

Meelis Mälberg (Reformierakond) ei vastanud.
Valdo Randpere (Reformierakond) ei vastanud.