KOKKUSAAMISÜRITUS • Võru- ja Põlvamaa kooliraamatukoguhoidjad said lühikese aja jooksul juba teist korda omavahel kokku. Sügisel toimus sisukas kokkusaamine Põlva keskkooli raamatukogus ja nüüd, kevadel, tulid põlvamaalased vastukülaskäigule Võrru.

Võru Kesklinna gümnaasiumi raamatukogus sai kõigepealt vaadatud suurte inimeste maailma lapsesilmade kaudu. Pikakannu põhikooli lavastuse „Tuhkatriinumäng” (juhendaja Kadi Kronberg) tekst ja laste mäng olid nii heal tasemel, et kaks nädalat hiljem algklasside kooliteatrite riigifestivalil Paides saavutatud laureaaditiitel ei tulnud üllatusena.

Etenduse järel paluti osalejad konverentsisaalist (küll on tore, kui koolikogus ka selline ruum koos köögiga olemas on!) lugemissaali, kus raamatukogu juhataja Luule Puusepp oma kooli tutvustas. Teda tuli õige tähelepanelikult kuulata, sest maja ajalugu on päris kirju. Selles on asunud suisa kolm kooli ja õpitud mitmes keeles! Üks muudatus seisab taas ees: jätkata tuleb põhikoolina.

Saareke infomeres. Teooria.

Päeva peateemaks oli infootsing. Teatmeteosed tunduvad nii mõnelegi asustamata saarena ääretus infomeres. Tegelikult pole see sugugi nõnda – seda tõestas veenvalt Eve Timmi Võrumaa keskraamatukogu lasteosakonnast. Lastele mõeldud teatmeteosed on aga väga erineva tasemega, mõni tänapäevane on lihtsalt ilus pildiraamat. Paradoksaalsel kombel pole „ENEKEsest” paremat lasteentsüklopeediat – ega teda ilmaaegu omal ajal „kõige targemaks eesti tüdrukuks” peetud. Eks on temagi aastatega vanemaks jäänud, aga on ju asju, mis ei aegu: olgu siinkohal näiteks kasvõi kõige esimene artikkel Aabits.

Eve Timmi sõnul on teatmeteostes palju asju, millele tähelepanu pöörata. Küsimusele, kes on Ellen Kross, lapsed tavaliselt seni vastata ei oska, kuni pole vaadanud „ENEKEse” sisujuhti. Alles pärast sellesse pilgu heitmist saab selgeks, et tegu on kirjanik Ellen Niiduga, kes lasteni toonud Krõlli, Pille-Riini, onu Ööbiku jt toredad raamatutegelased. Teinekord vajab aga „ENEKE” abi: milliste märksõnade vahele paigutaksite näiteks artiklid Kristina Šmiguni ja Andres Veerpalu kohta, kes „ENEKEse” väljaandmise ajal ju alles esimesi spordisamme tegid? (Ka lehelugejad võiksid kodus proovida.)

Seega on teatmeteoseid tutvustavad raamatukogutunnid nii rahva- kui ka kooliraamatukogus pingsat tegevust täis. Teatmeteoste käsitlemine kuulub ju kooliprogrammi ja selles saavad raamatukoguhoidjad õpetajaid palju abistada. Võrumaa kooliraamatukoguhoidjad on olnud tublid valmistama lapsi ette ka õpioskuste olümpiaadiks ja koostama olümpiaadiülesandeid, see pole mõistagi sugugi lihtne. Häid tulemusi on saavutanud Rõuge, Vastseliina, Parksepa, Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi, Antsla ja veel mitme kandi lapsed.

Vastseliina gümnaasiumi raamatukoguhoidja Liivi Toomsalu rääkis huvitavalt, mismoodi lapsed ülevabariigilisel olümpiaadil eri värvi tubades võistlevad. Keeletuba on näiteks sinine.

Praktiline osa

Edasi tuli moodustada kaheliikmelised võistkonnad ja asuda praktilise infootsingu juurde. Laual oli virn teatmeteoseid: C. Varley „Laste geograafiaentsüklopeedia”, B. Fordi „Inimene”, L. Colvini „Laste looduseentsüklopeedia”, atlased, „ENEKE” jt. Vastajate hasart läks nii suureks, et mõni ei märganud lõunasöögilegi minna.

Pärast lõunat said kõik võistlejad oma vastused üle kontrollida, paremusjärjestust ei moodustatud (kes siis kaotaja tahab olla?!), kogemusi saadi aga kuhjaga juurde. Päeva lõpuks kingiti kõigile Võru Kesklinna gümnaasiumi almanahh „Hõikus”.

Suur tänu võõrustajatele Luule Puusepale ja Võrumaa kooliraamatukoguhoidjate ainesektsiooni juhile Maris Kütile haarava päeva eest! Loodetavasti on kahe maakonna kooliraamatukogude kokkusaamised juba traditsiooniliseks muutunud. Õpilastele aga tahame meelde tuletada, et nad enne suurt suve need raamatud ära tooksid, mille tähtaeg on juba möödas või mööda saamas, ja valiksid suveks uut huvitavat lugemist!