Reformierakonna toetus tõusis juunis ühe protsendipunkti võrra vaatamata erakonda tabanud rahastamisskandaalile, selgub BNS-i tellitud TNS Emori uuringust.

Kui maikuus oli Reformierakonna toetus 30 protsenti, siis juunis oli toetus 31 protsenti. Keskerakonna toetus kerkis maikuu 19 protsendilt 23 protsendile juunis.

Suurima languse on läbi teinud Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) – toetus on langenud 29 protsendilt 24 protsendile.

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) toetus on kukkunud kolme protsendipunkti võrra maikuu 17 protsendilt 14 protsendile juunis.

Märkimisväärselt on tõusnud nende inimeste hulk, kes ei oska oma erakondlikku eelistust öelda. Kui maikuus oli „ei oska öelda“ vastanute osakaal 30 protsenti, siis juunis oli neid 38 protsenti.

Mullu juunis toetas Reformierakonda 33, Keskerakonda 22, SDE-d 21 ja IRL-i 13 protsenti küsitletutest. 2010. aasta juunis oli Reformierakonna toetus 35, Keskerakonnal 26, IRL-il 16 ja SDE-l 11 protsenti.

TNS Emori uuringuekspert Aivar Voog ütles, et erakondade rahastamise skandaal tõstis oluliselt nende hulka, kes ei oska enda erakonnaeelistust määratleda.

„Erakondliku eelistust omavate vastajate hulgas olid erakondade reitingud suhteliselt sarnased eelmise aasta lõpu seisule ning sotside kevadine tõus on suve alguseks haihtunud,“ tõdes Voog.

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimehe Kadri Simsoni sõnul näitab uuring, et parlamendi opositsioonierakondade toetus ületab endiselt koalitsiooni oma. "Seoses Reformierakonna rahastamisskandaali ja Silver Meikari paljastustega on näha, et ühiskonnas on tekkinud uue partei ootus. Seetõttu on suurenenud inimeste osakaal, kes täna ühtegi parlamendierakonda ei toeta. Sotside varasem tõus ning praegune langus näitab, et sotsid olid inimeste jaoks lihtsalt aseaine uue erakonna ootuses. Nüüd rahastamisskandaali valguses läksid nad aga sotside tagant ära ja kui peaks tekkima uus erakond, siis lähevad veelgi. Midagi sarnast on toimumas ka IRL-iga, kust lahkub aina enam pettunuid," märkis Simson.

Keskerakonna toetuse kasv näitab Simsoni sõnul seda seda, et erakonna toetajad on lojaalsed.

"Kolmandiku valijate stabiilne toetus Reformierakonnale on tunnustus poliitikale, mida pikaajaliselt valitsuses ellu viinud oleme ja viime ka tulevikus ning mille strateegiline eesmärk on Eesti inimeste elatustaseme tõus," Reformierakonna peasekretär Martin Kukk BNS-ile.

"Näiteks seadustati Reformierakonna eestvedamisel tulumaksu langemine 20 protsendile le 2015. aastast, mis jätab rohkem tööinimese rahakotti ning seisame selle eest, et töötuskindlustusmakse langeks kolmele protsendile, mis jätab keskmist palka saavale perele aastas kuni 180 eurot senisest rohkem kätte. Käisime hiljuti välja lastetoetuste reformimise idee, mille üle ühiskondlik debatt on alles algamas. Soovime lastetoetuste reformiga algust teha juba järgmisel aastal. Plaan näeb ette esimese ja teise lapse toetuse tõstmise seniselt 19,18 eurolt kuus lapse kohta 40 eurole lapse kohta ning iga järgneva lapse puhul seniselt 57,54 eurolt 115 eurole lapse kohta. See võimaldaks näiteks kolme abivajava lapsega perel lapse arengule praegusega võrreldes panustada aastas ligi 1200 euro võrra rohkem," ütles Kukk.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) peasekretär Indrek Saar ütles BNS-ile, et kõige tähelepanuväärsem muutus on erakondlikku eelistust mitte omavate inimeste osakaalu tõus 30 protsendilt 38 protsendile. Saare sõnul on see muutus väga negatiivne, kuid samas ka arusaadav ja loogiline, vaadates seda, mis on viimasel kuul erakondade ümber toimunud. Saare hinnangul on eetiliselt tundlikum seltskond jõudnud ilmselt seisukohale, et ei vali ühtegi erakonda, kuna "kõik on mustad lambad". Kuna SDE ja IRL-i toetus on juunis langenud, tundub Saare hinnangul loogiline, et selliste inimeste osakaal on kasvanud just SDE ja IRL-i arvelt.

Reformierakonna toetuse kasvu kohta märkis Saar, et viimaste aegade poliitskandaalide ajal on skandaali keskmes oleva erakonna reiting alati järgneval kuul kas püsinud või tõusnud. "Pikemas trendis on see erakond aga läinud langusesse. Skandaali keskmes olija on inimeste suurema tähelepanu all ja see kasvatab reitingut. Pooleldi naljaga võib meenutada meie lähiajalugu NLKP aegadest, kui rahvas koondus rasketel aegadel partei ümber," tõdes Saar. SDE toetuse languse põhjusena nimetas Saar seda, et sotsiaaldemokraadid on olnud Reformierakonna rahastamisskandaali ajal vähe pildis ning see on mõjutanud SDE reitingut.

IRL-i peasekretär Priit Sibul nentis, et erakonna toetus on võrreldes eelmise kuuga langenud, kuid IRL ei tähtsusta seda üle. Ta sõnas, et IRL-i pikaajaline toetus ongi tavapäraselt kõikunud 13-17 protsendi vahel. "IRL jätkab valitsuserakonnana oma poliitika ellu viimist ning keskendub rahvastiku ja hariduse küsimustele. Need on valdkonnad, millesse panustamise on esmatähtis," ütles Sibul BNS-ile.

"SDE toetuse langus võib tulla sellest, et järjest suuremale hulgale inimestele on selgeks saanud, et SDE poliitika ellu viimine tähendab maksutõusu ning seda Eesti valija ei soovi. See, et Keskerakonna toetusprotsent kõigub rohkem kui teiste erakondade oma on samuti üsna ootuspärane," sõnas Sibul.

Uuringu küsitlusperioodil 23. maist 13. juunini küsitleti kokku 801 valimisealist kodanikku. Reformierakonna rahastamisskandaal sai alguse 22. mail, kui erakonna liige Silver Meikar avaldas Postimehes arvamusloo, milles ta tunnistas, et on viinud erakonna kassasse teadmata päritolu raha.

Tabeljaotustes on erakondade toetusprotsendid näidatud nendest, kellel on erakondlik eelistus, seega "ei oska öelda" vastanute protsent elimineeritakse. Antud andmete näitamise viis muudab erakondade toetusprotsendid võrreldavaks Riigikogu valimiste tulemustega. Seega antud andmete esitamine võimaldab näha erakondade võimalikku osakaalu Riigikogus, kui valimised oleks toimunud uuringu küsitlusperioodil ja antud kandidaatide valikuga.

bns

Politsei pidas neljapäeva hommikul Pärnumaal Kilingi-Nõmmel kinni kolm Rumeeniast pärit meest, kes müüsid ebaseaduslikult mootorsaage, sarnaseid müügipakkumisi on olnud ka mujal Eestis ning politsei soovitab inimestel sellistest tehingutest kindlasti keelduda.

Kilingi-Nõmme konstaablijaoskonna politseiametnikud pidasid neljapäeval kell 9 Kilingi-Nõmmel kinni kolm meest, kes olid erinevate majade uste taga käinud müügiks pakkumas mootorsaage. Tabatud seltskonna moodustasid kolm Rumeenia kodanikku, kes kasutasid sõiduvahendina Poola registreerimismärgiga sõidukit, teatas Lääne prefektuuri pressiesindaja BNS-ile.

Politsei tuvastas müügitegevuse ühe seltskonnas olnud mehe puhul ja alustas tema suhtes väärteomenetlust, kuna tal polnud esitada kauba müügi korraldamise kohta vastavat märget registreeringus. Karistuse jõustumisel on mehele võimalik määrata rahatrahv kuni 300 trahviühikut ehk kuni 1200 eurot.

Analoogseid juhtumeid on viimasel ajal olnud erinevates Eesti piirkondades ja seoses sellega palub politsei kõigil inimestel olla ettevaatlikud ning kindlasti keelduda analoogsetest müügipakkumistest. Sarnase müügiskeemiga pakutavate mootorsaagide päritolu pole kindel, neil puuduvad tootjapoolsed garantiid ja kvaliteedikontroll, mistõttu pole võimalik nende ohutuses kindel olla.

bns

Eesti koolijuhtide ühendus tegi haridusministeeriumile ettepaneku lubada põhikoolidel kehtestada nelja õppeveerandi asemel viis õppeperioodi, ministeerium peab ideed heaks, kirjutab Postimees.

Direktorite pöördumist ajendas see, et mitukümmend aastat muutumatuna püsinud õppeveerandid on ebavõrdse pikkusega ning kurnavad õpilasi ja pedagooge. Nii näiteks on 2012.-2013. õppeaasta esimene veerand 35, teine 39, kolmas 50 ja neljas 51 õppepäeva pikk. Praktikas sunnib see kooliperet ühel veerandil hinnete saamisega kiirustama, teisel aga kuhjub koolitöid ebaproportsionaalselt palju.

Direktorite plaani kohaselt jaotataks kohustuslikud 175 koolipäeva võrdselt viie õppeperioodi peale, millest igaüks on 32-39 õppepäeva ehk keskmiselt seitse nädalat pikk. Sellega jääksid sügisene ja talvine koolivaheaeg samasse aega, juurde tekiks üks talvevaheaeg veebruari lõpus. Praegust kevadvaheaega peetaks aga aprilli viimasel nädalal. Muudatuste tõttu lõpeks koolides tunnid nädal-kaks hiljem ehk juuni keskpaigas.

Koolijuhtide ühenduse juhatuse liige, Sõmeru põhikooli direktor Virge Ong ütles, et igale koolile võiks anda otsustusõiguse, millal vaheaegu pidada. Gümnaasiumiastmes võib koolijuht hoolekogu nõusolekul vaheaegu juba praegu ümber tõsta, ent põhikooli tasemel on need endiselt seatud ministri määrusega.

Viie õppeperioodi süsteemi kasutati sel aastal esimest korda Rocca al Mare koolis, kellele andis selleks võimaluse erakooliseadus. Kooli direktor Kaido Kreintaal ütles, et süsteem on ennast õigustanud ja sellega kindlasti jätkatakse.

Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis ütles, et ta isiklikult pooldab koolijuhtidele suurema otsustusvabaduse andmist ega mõista, miks seda ei võimaldatud juba uues põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses. "Ilmselt on veerandite traditsioon nii tugev, et keegi ei mõelnud sellele. Kui õppeperioodi viiendikud on koolijuhtide tahe, siis ma ei näe küll, et ministeerium tahaks selle vastu olla," ütles ta.

Kui ministeerium plaani heaks kiidab, nõuab see seadusemuudatust ja saaks üldhariduskoolides rakenduda kõige varem 2013. aasta sügisel.

bns

Statistikaameti teatel oli keskmine brutokuupalk 2011. aastal 839 eurot ja tõusis varasema aastaga võrreldes 5,9 protsenti.

Ka reaalpalk tõusis pärast kaheaastast langust. Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud ja mis näitab palga ostujõudu, tõusis 2011. aastal eelmise aastaga võrreldes 0,9 protsenti. Nii 2009. aastal kui ka 2010. aastal reaalpalk langes vastavalt 4,9 ja 1,8 protsenti.

2011. aastal oli keskmine brutotunnipalk 5,04 eurot ja tõusis varasema aastaga võrreldes 5,4 protsenti.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusid 2011. aastal kõige enam kinnisvaraalases tegevuses, vastavalt 11,4 ja 13,3 protsenti. 2010. aastal langesid sellel tegevusalal palgad kõige enam ning madala võrdlusbaasi tõttu oli 2011. aastal ka tõus kõige suurem.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk langesid 2010. aastaga võrreldes ainult muudes teenindavates tegevustes, vastavalt 4,8 ja 7,9 protsenti.

Mullu oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1137 eurot ja tunnis 7,55 eurot. 2010. aastaga võrreldes tõusis keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus 5,8 ja tunnis 4,6 protsenti.

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus ja tunnis tõusid 2011. aastal kõige enam kinnisvaraalases tegevuses, vastavalt 11,2 ja 12,0 protsenti.

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus ja tunnis langesid 2010. aastaga võrreldes ainult muudes teenindavates tegevustes, vastavalt 5,2 ja 6,8 protsenti.

Keskmine brutokuupalk oli 2011. aastal avalikus sektoris 853 eurot ja erasektoris 834 eurot. 2010. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk avalikus sektoris 3,9 ja erasektoris 6,8 protsenti. Avaliku sektori alla kuuluvad ka riigi ja kohaliku omavalitsuse omanduses olevad äriühingud.

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2011. aastal on valimis 11 277 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata.

Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti.

Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.

bns