. 
KÜSIMUS–VASTUS • Valitsusel on plaan piiri tagant bensiinitoojate elu veelgi kibedamaks teha, piirates auto paagis oleva kütuse aktsiisivaba sissetoomist ühe korrani kuus. See tekitab meie riigikogulastes vastakaid reaktsioone: osad aplodeerivad sellele, teised mõistavad karmilt hukka. Järgnevalt saate lugeda, kes mida arvab ja kuidas oma arvamust põhjendab. Küsimused riigikogulastele olid seekord sellised: 1. Valitsus kiitis kuus algul heaks seaduseelnõu, millega piiratakse autokütuse kütusepaagis aktsiisivaba sissetoomise võimalust piiril ühe korrani kuus. Kas selline piirang on põhjendatud ja miks? 2. Seoses autokütuse sissetoomise piiramisega on piiril sõiduautode järjekorrad kadunud, ent autojuhid peavad maksma kohustuslikus korras piirijärjekorra tasu. Kas selline järjekorratasu võtmine olematu järjekorra eest on põhjendatud ja miks?
Rein Randver (SDE): Piiriäärne elu on teiste piirkondadega võrreldes erinev. Inimesed käivad sagedamini üle piiri, koos sellega on aktiivsem ka kaubandus. Vabariigi Valitsuse esitatud seaduse eelnõu ettepanek on, et aktsiisivaba kütust võib sisse tuua üle piiri üks kord kuus nagu lätlastel. Aga miks mitte viis korda kuus nagu leedukatel? Need küsimused, selgitused, põhjendused seisavad veel Riigikogus ees.
Ka piirijärjekorra eest tasu võtmise küsimust on pidevalt arutatud. Teatavasti tegeleb ka õiguskantsler nende teemadega. Regulatsioonides on oluline, et oleks tagatud hea halduse tava. Tähtsaim küsimus, kuidas on inimeste õigused kaitstud?
Tarmo Tamm (Keskerakond): Leian, et selline piirang ei ole põhjendatud ning paneb Eesti inimesed ebavõrdsesse seisu võrreldes naabritega Leedust, Lätist ja Soomest. Ise pean mõistlikuks piirata aktsiisivaba reiside arvu nelja korrani kuus. Kindlasti peaks olema soodustatud ülekäik nendel inimestel, kelle lähedased on maetud teisele poole kontrolljoont. Osa poliitikuid on ära unustamas seda, et osa meie riigi endistest aladest jäävad kontrolljoone taha.
Meie riigis on varimajandus kasvanud ligi veerandini SKPst ja varimajandusega võitlemise sildi all ei tohi piirata inimeste vaba liikumist.
Piiril ooteala tasu võtmine juhul, kui inimene ooteala ei kasuta, on minu arvates põhiseaduse vastane. Loodetavasti õiguskantsler pöördub selles küsimuses selguse saamiseks Riigikohtu poole.
Meelis Mälberg (Reformierakond): Mina olen seisukohal, et piirang autokütuse aktsiisivabaks sissetoomiseks on põhjendatud. See hoiab piirilt
eemal niinimetatud „elukutselised kütusevedajad”, laseb piiril normaalselt toimida ja võimaldab kiiremat piiriületust. Samuti võimaldab ellu jääda piirilähedastel tanklatel. Nendel, kelle piiriületused on juhuslikku laadi, ei tekita taoline piirang probleeme.
Ajal, kui seati sisse elektrooniline piirijärjekorra süsteem, olid piiril pikad järjekorrad. Süsteem oli väga mugav ja muutis piiriületuse kiiremaks. Siis oli tasu võtmine põhjendatud. Praegu, kui järjekorrad on kadunud, tundub imelikuna kohustus läbida parkla ja maksta selle eest tasu. Mina arvan, et see ei ole põhjendatud.
Urmas Klaas (Reformierakond): 1. Kõnealune eelnõu ei ole Riigikogusse veel jõudnud ja ma ei ole saanud sellega põhjalikumalt tutvuda. Parlamendil seisab see töö ees, et hinnata, kas aktsiisivaba kütuse toomist tuleb võimaldada kord kuus, harvemini või tihedamalt. Senine aktsiisivaba kütuse veo piiramine on mõjunud väga positiivselt Kagu-Eesti majandusele, just kaubandusele, turismi- ja majutussektorile, sest Venemaa turistide arv on tõusnud. Kasvanud on ka kütuse tarbimine Kagu-Eesti tanklates, siit laekuv aktsiis täidab riigieelarvet ning sellest teadupärast makstakse muuhulgas palka õpetajatele, pensione ja sotsiaaltoetusi.
2. Kui ooteala teenust reaalselt ei kasutata, siis pole tasu võtmine minu arusaamist mööda põhjendatud.
Inara Luigas (MTÜ Demokraadid): 1. Seaduseelnõu menetleti 17. juunil Riigikogu rahanduskomisjonis. Kahjuks polnud seda tutvustamas minister ise. Seda tegid ametnikud ja nagu oligi arvata, polnud vastused kaugeltki ammendavad. Kütuse toomise reguleerimist ühele korrale kuus selgitati põhjendusega, et sellest kütusest piisab kuuks ajaks, kui tehakse vaid isiklikke sõite. Ja seda arvatakse juhuslikkuseks, mida soovitakse seadustada. Küsimusele, kuidas hakatakse maksustama Venemaalt saabuvaid turiste, vastuseid polnud. Öeldi, et selle peale pole mõeldud. Samal päeval toimus riigieelarve kontrolli erikomisjonis arutelu, kus riigikontrolör Tarmo Olgo manitses rahandusministeeriumi arvestama asjaoluga, et piiril ei saa vahet teha eestlase ja venelase vahel. Seega peab hakkama piiril aktsiisi maksma ka teist korda Eestisse sisenev Venemaa turist, kes sõidab kas Tartusse või Värska spaasse.
Rahandusministeerium on pöördunud juhuslikkuse mõiste reguleerimise asjus Euroopa Komisjoni poole, ettepanekuga teha parandus juba direktiivis, millega juhuslikkuse mõistet täpsustatakse. Seega vaevleb Eesti üksi selle probleemiga, püüdes seadustada juhuslikkuse mõistet, takistades sellega oma riigi kodanike võimalust tuua omaks tarbeks aktsiisivabalt kütust Venemaalt isiklikuks tarbeks rohkem kui kord kuus. Kuna rahanduskomisjon määras mind selle seaduseelnõu juhtivmenetlejaks, soovin suvel kohtuda nii rahva kui rahandusministeeriumi seaduseelnõu väljatöötajatega. Eelnõu tuleb Riigikogu suurde saali septembris. Siis on aeg muudatusettepanekute tegemiseks, mida kindlasti teeme.
2. Mitte kuskil riigis pole tehtud riigist väljumine sõidukil tasuliseks. Alati peab jääma võimalus seda teha tasu maksmata. Tegin komisjonis isiklikult siseminister Ken-Marti Vaherile ettepaneku, et füüsilise järjekorra puudumise korral tuleb suunata autod koheselt piirikontrolli. Füüsilise järjekorra tekkel suunata auto ootealale, alles siis tekib õigus tasu võtta ja keegi ei protesteeri ka tasude maksmise osas. Kui arvestada praegune summa kroonidesse, tuleb olematu teenuse eest tasuda peaaegu 100 krooni! Lihtsalt niisama!?
AS Paldiski Sadamad, kes opereerib ooteala ning vaevleb rahanappuses, võiks kohtusse kaevata maksu- ja tolliameti, kes neile kasuliku äri ära rikkusid ning totaalse kütuseveo Venemaalt likvideerisid. Piiriületajad ei pea kinni maksma järjekordade kõrghooajal tehtud investeeringuid, mis nüüd kahjusid kannavad. Turumajanduse reeglite järgi peavad sellised firmad pankrotti minema. Meil aga sõlmib siseminister ooteala operaatoritega tehinguid, mis neile kindla sissetuleku annavad.
Heimar Lenk (Keskerakond): 1. See valitsuse otsus paneb mind kui parlamendi opositsiooni esindajat nördima. Nagu poleks tähtsamaid asju arutada, kui paagitäie bensiini normeerimist kontrollida. Piinlik kuulda ja lugeda. Kui varem Kagu-Eesti mehed said väikesegi lisaboonuse Venemaa odava autokütuse näol, siis nüüd on see võimalus kadunud. Ent küsime, kas on seesama Reformierakonna ja IRLi valitsus ette võtnud midagi kohaliku elanikkonna elukvaliteedi tõstmiseks. Kas on kompenseeritud bensiini vedamise keelust tulenevalt perede vähenenud rahalist sissetulekut? Mina pole kuulnud. Kui valitsusparteidele ustavad ettevõtjad millestki ilma juhtuvad jääma, siis on kohe kisa lahti, et nende saamata jäänud tulu peaks keegi kompenseerima. Kes kompenseerib Kagu-Eesti töömeeste saamata jäänud tulu? Minu meelest on tegemist siinse rahva sissetuleku kärpimisega valitsuse poolt, ilma mingit asendusteenistust asemele pakkumata. Ma arvan, et kohalike valimiste ajal oskavad automehed oma pahameelt väljendada ja teavad, kelle poolt häält mitte anda.
2. Piirijärjekorra tasu võtmine kohalikelt autojuhtidelt on sama juhm lahendus kui see Venemaa bensiini sissetoomise keeld. Nii võiks ju kogu Eestis sisse seada olematu poejärjekorra tasu või hakata kasseerima sigarettide hinda sisse neilt, kes üldse ei suitseta ega sigarette ei osta. Või panna liikluskindlustust maksma ka jalakäijad, kel autot polegi. Uskumatu, milliseid absurdseid asju juhtub Eesti Vabariigis meie ilmeksimatu valitsuse juhtimisel!
Ülo Tulik (IRL): 1. Olen arvamusel, et illegaalne kütuse, tubaka ja alkoholi äri jätab riigikassasse maksud toomata ning vähendab ennekõike just kohalike ettevõtete käivet. Salakaubana sisseveetava kütuse, tubaka ja alkoholi vähendamine suurendab kohalike poodnike käivet ning annab lootust töökohtade tekkele kaubanduses. Ilmekas näide selle kohta on Värska spaa täituvus pärast piirijärjekordade kaotamist. Ettevõte omab ligemale kaks korda rohkem kliente kui varem ja see ei ole erandiks piiriäärsete ettevõtete hulgas.
2. Piiriületustasu kogutakse, et tagada piiriületuse ootejärjekorra pidamine, sõiduki ootealal parkimine piiriületuse ootejärjekorras ootamise ajal, sõiduki piiripunkti suunamine ja maantee piiripunktis vastuvõtmine. Samuti sisaldab piirijärjekorra tasu piirületusel pakutavad olmeteenuseid. Siia hulka kuuluvad näiteks juurdepääs internetile, ooteala valgustus ja valve, sealhulgas videovalve, olmejäätmete kogumise ning tualettruumi kasutamise teenuse kättesaadavus. Olukord on muutunud märgatavalt paremaks, kui see oli aastaid tagasi, mil pidi oma loomulikke vajadusi maanteekraavis või metsas rahuldama.
Ester Tuiksoo (Keskerakond) ei vastanud.
Valdo Randpere (Reformierakond) ei vastanud.
Priit Sibul (IRL) ei vastanud.
Kalvi Kõva (SDE) ei vastanud.
Lehekülg 7502 / 9239
