ARVAMUS
Viimased nädalad ei anna mahti ühekski teemamuutuseks. Hinnatõus on tulitav teema, mida võetakse üles kassajärjekorras seistes, spordiklubide riietusruumides, rääkimata sellest, et omade inimestega juhuslikult või plaanipäraselt kohtudes.
Esimesele kohale platseerub elektrihind, kuid kerget paanikat külvab eestimaalastes juba ka toidukaupade hinnatõus. Teisalt kasutavad olukorda targasti ära nii mõnedki ettevõtjad. Üks Eestis kanda kinnitanud üsna populaarne kauplusekett lubab lausa toidukaupade hindade külmutamist. Mida aga selle külmutatud raha eest saab? On tervitatav, et mõnda toiduainet saab olenemata ajast ja hinnatõusuprotsendist jätkuvalt nii-öelda vana hinnaga soetada, kuid nimistut sirvides peab nii mõnigi pere oma poenimekirja ümber sättima. Juhul kui loomulikult soovitakse sellistest püsipakkumistest päriselt ise osa saada. Kindlasti on neid, kellele hinnakülmutusnimekirjas pesitsevad tooted hästi passivad, kuid suur hulk on ka neid, kes saia asemel valiksid sepiku või leiva ning piimašokolaadi asemel eelistavad süüa puuvilju ja mett. Loomulikult on patt nuriseda ja iga abi on teretulnud ning pirtsutamine näitab vaid seda, et inimesed ei ole veel viimasesse hädasse vajunud.
Majanduslikult mõtlejad on kriisi üleelamiseks aga märksa mugavamaid lahendusi juurutama asunud. Nii lapatakse läbi hotellide ja külalistemajade kodulehekülgi ning uuritakse teravama pilguga püsikliendi hindu. Nii nagu mõnelgi eestimaalasel oli enne koroonaaega tavapärane plaan soojale maale talvituma sõita, võiks praeguste elektrihindade ning toiduhindade tõusu ajal soojade ilmade saabumiseni pageda mõnda hubasesse majutusasutusse.
Need, kel majapidamise tarvis pangalaenu võetud ei ole, võiks mugavat elektripuhkust tõsiselt kaaluda. Ilmselt ei leidu eestimaalast, kes iial ei oleks unistanud ööst Viru hotellis. Kuu jagu elamist selles luksasutuses maksab kõigest 499 eurot, mis katab napilt mõne inimese detsembrikuu elektrikulu. Kui soovida midagi ka hamba alla saada, siis tuleks kuuajase hotellikülastuse eest välja käia 700 eurot, mis praegu hiigelkiires tempos kasvavaid toiduainete hindu vaadates ei tundu sugugi paha mõte.
- Mõtleks ja teeks uuel aastal uut moodi — töötaks neli päeva nädalas
- JUHTKIRI Head uut aastat!
- JUHTKIRI Tere, tali!
- JUHTKIRI Täna on teemaks
- Juhtkiri Kuhu paigutada pisku?
- JUHTKIRI Sama erinev 28. oktoober
- JUHTKIRI Ennustaja tänamatu töö
- JUHTKIRI Banaanisõda
- Kalevi alt välja, 18 Headele õpetajatele, armsatele meditsiiniõdedele, riskeerivatele päästjatele ei raatsita maksta korralikku palka! Miks? Presidendi eelarve läheb aga lõhki!?
- JUHTKIRI Poliitik või inimene
- JUHTKIRI Piitsa ja präänikuga
- Kalevi alt välja, 17 Riigi tähtsaim seadus – eelarveseadus – on nii tähtis, et seda ei saa riigikogulastele usaldada!?
- JUHTKIRI Kuhu jäi “Kuidas sul läheb?”?
- Kalevi alt välja, 16 Tee või pool rehkendust!
- JUHTKIRI Vaata ette, võrulane
- Kalevi alt välja, 15 Väike armas võlurite Eesti!
- JUHTKIRI Hakkame sättima
- JUHTKIRI Piletist ei piisa
- Kalevi alt välja, 14 Põimukuu, lõikuskuu, august
- ARVAMUS Presidendivalimiste formaat vajab põhjalikku remonti
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. 2021. aasta kodulaenude suur ülevaade">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.Tervet möödunud aastat iseloomustab erakordselt aktiivne kinnisvara- ja eluasemelaenuturg, mis sai hoo sisse juba 2020. aasta teises pooles. Uute eluasemelaenude kasv Eestis oli 2021. aastal 39 protsenti. Jutte oli nii buumist kui ka rallist, osaliselt püüti kinnisvarahindade tõusu kartuses kaua planeeritud kinnisvaraost kiiresti teoks teha. 2021. aasta kinnisvaraturul tehti tehinguid penisonisammastest välja võetud rahadega, kasutades raha eelkõige omafinantseeringuks. Välja võetud teise samba pensioniraha kasutati ka kodu väljaostuks, kuid seda pigem harvematel juhtudel.
Keskmine kodulaen
Kodulaenu keskmine summa kasvas 9000 eurot, jõudes 103 000 euroni. Keskmine laenusumma oli regiooniti erinev, sest ka kinnisvarahinnad on piirkonniti erinevad. Kui Tallinnas ja Harjumaal oli keskmine laenusumma suurim, 119 000 eurot, siis kõige väiksem keskmine oli Ida-Virumaal, 39 000 eurot. Keskmistelt laenusummadest teisel kohal oli Tartumaa 93 000 euroga, järgesid Raplamaa 76 000 euroga, Pärnumaa 74 000 euroga ja Saaremaa 72 000 euroga.
Keskmine laenuperiood laenu võtmisel oli lõppenud aastal 23,9 aastat. 2020. aastal oli see 22,4 aastat. Laenusumma kasvades on ootuspärane ka mõningane laenuperioodi pikenemine.
Uute varade keskmine laenusumma oli 139 000 eurot, sh korteritel 126 000 eurot ja majadel (sh rida- ja paarismajad) 164 000 eurot.
Keskmine laenuvõtja