Menu

Kütte sisselülitamisega ei tohiks kaua oodata

FOTO: Danpower Eesti AS

Tänapäeval otsustab iga maja iseseisvalt, millal küte sisse lülitada – kas avada küttekraanid esimese palve peale või alles siis, kui rahulolematus majas ületab taluvuse piirid.

Üldiselt peetakse rusikareegliks seda, et renoveerimata majades tuleks kaugküte kindlasti sisse lülitada, kui ööpäevane keskmine välistemperatuur langeb alla 10 °C. Uute majade korral tuleks lähtuda temperatuurist alla 8 °C. Ka see, kui temperatuur ei tõuse paaril järjestikusel ööl üle 5 °C , on kindel märk sellest, et aeg on soojus tuppa lasta. Kui sellele lisanduvad veel pidevad vihmasajud, siis on viimane hetk tegutseda.

Kortermajade kütte sisselülitamise eest kannab hoolt ühistu esimees või majavanem. Otsuse tegemisel peaks ta lähtuma ilmastikutingimustest. Tema on valitud hoolitsema toasooja olemasolu kui ka kinnisvara korrashoiu eest. Teame, et amortiseerunud majades on temperatuuride jaotus väga erinev ja otsakorterites elavate inimeste appikarjeid ei saa jätta tähelepanuta. Nendele tuleks reageerida.

Liigne viivitamine küttekraanide avamisega ei too rikkust majja – vastupidi, lisaks elanike ebamugavustundele mõjutab see ka otseselt maja „tervist“. Seintesse kogunev niiskus tuleb igal juhul välja aurutada ja selleks kuluv energia tuleb elanikel kinni maksta. Peale selle mõjub aastast aastasse korduv käitumismuster tahes tahtmata halvasti maja konstruktsioonile. Hallitus toanurgas on sellisel juhul kiire tekkima. See aga seab ohtu inimeste tervise.

Kaasaegsed soojasõlmed on varustatud ajakohase automaatikaga, mida tasub usaldada. Liigne reguleerimine võib teinekord kasu asemel pigem kahju tuua.

Harvad on need septembrikuud, mida saame nimetada „vananaistesuveks“. Pigem oleme harjunud heitliku sügisega, kus üksikutele päiksepaistelistele hetkedele järgnevad päevad täis vihma ja tuuleiile. Soe tuba võib olla sellisel juhul ainsamaks pääseteeks, mis aitab taastada turva- ja heaolutunde.

KUUM

15 PÄEVA ENIMLOETUD

VIIMASED

Prev Next