Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika analüütikute hinnangul põhjustas mullusest 55-miljonilisest alkoholiaktsiisi alalaekumisest vale hinnang piirikaubandusele ja tarbimisele 23 miljonit eurot.

„Alkoholiaktsiisi laekumine 2017. aastal moodustas 80,2 protsenti eelarves oodatust, mis tähendab, et möödunud aasta eelarvesse laekus kokku 55 miljonit eurot alkoholiaktsiisi vähem, kui riigikogus 2016. aasta lõpul vastu võetud riigieelarve ootas. Piirikaubandusest või tarbimise oodatust suuremast vähenemisest tulenev alalaekumine oli möödunud aastal ligikaudu 23 miljonit eurot,” kirjutavad ministeeriumi fi skaalpoliitika osakonna analüütik Kadri Klaos ja juhataja Sven Kirsipuu ministeeriumi ajaveebis.

„Eelarve laekumist 2017. aastal mõjutasid prognoositust erineval ajal toimunud varumine nii eelmise aasta alguses kui ka lõpus. Kuna 2016. aasta novembris ametisse astunud valitsus nihutas 2017. aasta jaanuaris toimuma pidanud aktsiisitõusu edasi veebruari, siis oleks pidanud ka varud selle võrra eelduslikult nihkuma. Samas jäi muudatusest etteteatamise aeg suhteliselt lühikeseks ning seetõttu alustasid ettevõtted varude soetamist juba varem – võrreldes ootustega varuti alkoholi ligi 22 miljoni euro aktsiisitulu väärtuses 2016. aasta novembris ja detsembris, mistõttu selle summa võrra jäi 2017. aasta laekumine väiksemaks,” lisavad analüütikud.

Veel vähendas 2017. aasta alkoholiaktsiisi laekumist nelja miljoni euro võrra prognoositust suurem varumine suvise aktsiisitõusu eel. „Need olid pretsedenditult suured, varusid nii tootjad kui ka müüjad ning sellises mahus varumisi ei osatud eelarveprognoosis ette näha. See tähendab, et vana aktsiisimääraga alkoholi tarbiti pikema aja jooksul ning eelarvesse laekus ligikaudu nelja miljoni euro ulatuses vähem aktsiisitulu,” ütlesid ministeeriumi analüütikud.

„Kuid kokkuvõttes ja varude mõju elimineerides jäi eelarve alalaekumiseks oodatust suurema piirikaubanduse või väiksema tarbimise tõttu ligikaudu 23 miljonit eurot,” lisavad analüütikud.

ARVAMUS Siseministeerium tegi ettepaneku muuta talvise teehoolduse nõudeid nii, et kohati hakkaks hooldus varem ja seda tehakse kiiremini. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kavatseb uued nõuded kehtestada juba järgmiseks talveks.

Politsei ja piirivalve hinnangul võisid kuus jaanuaris toimud liiklusõnnetust olla tingitud just halbadest teeoludest, kirjutas siseminister Andres Anvelt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile.

„Seda, kui kiiresti tuleb teehooldajal midagi teha, mõõdetakse majandusministri määruses hooldustsükli pikkusega. Näiteks suurel osal riigi põhimaanteedest kehtiv kolmas seisunditase nõuab, et lume ja lörtsi eemaldamise hooldustsükkel kestaks viis tundi. Ehk selle viie tunni jooksul peaks töö tehtud saama,” rääkis Anvelt.

Küsimus on aga selles, mis hetkest hooldustsükkel algab. Tänavate puhul algab see lumesaju või tuisu algusest, maanteel aga hakatakse aega arvestama lumesaju või tuisu lõpust, seisab Anvelti kirjas.

Ministeeriumi ettepanek on, et maanteel tuleks hooldustsüklit hakata lugema hetkest, mil tuleb teade, et ilmaolud halvenevad. Ehk teehooldamisega tuleks alustada juba ennetavalt.

Teine ettepanek puudutab seda, missuguse seisunditaseme ajalisi nõudeid ühel või teisel teel arvestatakse. Ministeerium juhib tähelepanu, et range kolmas seisunditase kestab kella kuuest hommikul kella kümneni õhtul ning langeb öösel teise seisunditaseme peale. Ettepaneku järgi ei tohiks nõudeid öösiti langetada või veel enam, tuleks kehtestada suurema liiklusega teedel veel rangem, neljas seisunditase.

Osati tegi maanteeamet seda juba 2016. aastal, kui lõi suurema koormusega teede jaoks kolm pluss seisunditaseme. Näiteks kui kolmanda taseme teel tuleb libedustõrjet teha nelja tunniga, siis kolm pluss teel kahe tunniga. Samas ei kesta ka see tase kogu ööpäeva.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter ütles, et spetsialistid asjaga juba tegelevadki ning järgmiseks talveks loodab ministeerium teehooldusele seatud nõudeid muuta.

„Samas praegu on tegemist ainult plaanidega, sest see, mida saab järgmiseks talveks tegelikult muuta, sõltub ühelt poolt läbirääkimistest teehooldajatega ja teiselt poolt sellest, kui palju me hoolduse eest lisaraha tahame maksta,” ütles Tatter