Täna kell 11 hakkas 105 aastat tagasi kõigil esimese maailmasõja rinnetel kehtima vaherahu. Inimkonna veriseim sõda oli lõppenud, numbrikombinatsioon 11.11.11 kannab endas mälestust neljast sõja-aastast, mis paiskasid olematusse neli impeerimumi: Vene, Saksa, Austria-Ungari ja Osmani. Compiegne’i metsas raudteevagunis sõlmitud rahuleping pidi tooma kestva rahu. Kes oskas siis arvata, et vaid veidi üle 20 aasta pärast on Euroopa ja seejärel kogu maailm veel verisemas konfliktis.

Ühendkuningriigis ja sellega seotud Rahvaste Ühenduse riikides mälestatakse täna sõdades langenuid ning kantakse rinnas punast mooniõit. Just õitsvad moonipõllud on saanud endiste lahinguväljade sümboliks. Mälestuspäeval on paslik meenutada kõiki langenuid, eriti nüüd neid, kes on andnud oma elu Ukraina sõltumatuse eest.

Ent 105 aastat tagasi vabanesid tuhanded Eesti mehed lagunenud Vene riigi armeedest ning võisid koju minna. Samamoodi hakkasid sünnimaale jõudma need, kes olid olnud vaenlase vangilaagrites. Täna 105 aastat tagasi lõppes Eestis Saksa okupatsioon. Juba samal päeval moodustati noore riigi kaitseks relvastatud kodanike liit – Eesti Kaitse Liit (EKL), mille ülemaks sai kindralmajor Ernst Põdder. EKLi juhatuse esimeheks määrati Johan Pitka, kellel lasus vast loodud sõjalise organisatsiooni varustamine ja üles ehitamine – töö, mille kallale Pitka asus talle omase tarmukuse ja jõuga, säästmata aega ning vajaduse korral oma vara.

Ajaloost teame, et sama novembri lõpus algas enamlaste sissetung Eestisse. Venemaal võimu usurpeerinud pilusilmne Uljanov-Lenini nimeline kurjategija nägi Eestis kerget saaki. Kaitseliidule langes raske ülesanne korraldada sisekaitset. Selleks muudeti 1919. aasta jaanuaris EKLi kuulumine kohustuslikuks kõigile 18–60aastastele meeskodanikele, kes ei kuulunud mobilisatsiooni alla. 1920. aasta 1. veebruari seisuga oli Kaitseliidus 125 000 kaitseliitlast.

Vabadussõja võidu järel tundus, et otsene oht on likvideeritud ning Kaitseliit lagunes küti- ja spordiorganisatsioonideks, kuni 1924. aasta detsembrimäss tuletas meile meelde, kes on Eesti naaber ja mis on tema plaanid. Kaitseliit taastati, kuid relvitustati 1940. aastal.

Organisatsiooni taastamine toimus 50 aastat hiljem, 1990. aasta veebruaris. Tänaseks on Kaitseliit see üleriigiline vaip, millele vaenlasel ei soovita astuda.

KALEVI ALT VÄLJA  62 > Mis mõttes elame rikkas riigis? Aga palun mõtelge kaasa. Värske uudis oli äsja valitsuselt , et konserveerime ära vanarauaks umbes 300 miljonit eurot maksva Auvere õlitehase, mida ei olevat tarvis! Uskumatu, et lasti ehitada tehas, millega ei ole midagi teha!?

Täna õhtul kaheksa aastat tagasi

Tasub meenutada, et täna õhtul, 7. novembril kaheksa aastat tagasi maandus Lennart Meri Tallinna lennujaamas riigifirma Estonian Air viimane lend ja varsti kuulutati välja pankrot. Miljonid lendasid tuulde. Ju siis ei olnud lennufirmat riigile tarvis. See ei ole aga tõsi, sest riik kutsus ellu uue lennufirma – Nordica.

Homme kaheksa aastat tagasi

Homme möödub kaheksa aastat, mil samast lennujaamast startis rahvusliku lennufirma Nordic Aviation Group lennuk. Täna teame, et ka selle riigi juhitava lennufirma tiibade all ei olnud Eesti õhk ja koduriigile teeniti aasta esimese üheksa kuuga 12 miljonit kahjumieurot.

Kolm olevat kohtu seadus!? Kas kuulutatakse välja nimekonkurss kolmandale lennufirmale?

Lõunaeestlastel teeb see kõik meele väga kibedaks, kahju rahast, kahju riigist, kust ei ole võtta kompetentseid juhte, et elus hoida oma lennufirmat. Selle asemel otsustati, et maksustatakse maad mööda liikuvad autod. Kas automaksuga kogutud miljoneid oskab riik asja ette kasutada? Kas saab ja kaua saab riiki juhtivaid poliitikuid uskuda?

Kindel on sõita Riiga ja lennata airBalticuga, seda väga paljud eestlased teevadki. Eks meie poliitikute mitmed otsused ongi pannud Läti poole sõitma ja sinna raha viima. airBaltic saab mõne aasta pärast 30aastaseks.

Mis riigis veel üle jääb?

Kui Kirde-Eestis jääb üle 300miljoniline õlitehas, siis Kagu-Eestis ei ole midagi teha miljoneid maksva Koidula piirijaamaga!?

Uskumatu, kuid üks vangla on ka ülearu ehitatud. On kuulda, et vanglakonge tahavad rentida inglased. Üle jääb ka koolimaju. Üle ei jää riigil raha näiteks õpetajate palkadeks, päästeametile redelautode ostmiseks, hooldekodudele, maanteedele … Paras teema ei ole ka kuluhüvitiste teema, sest 101 pead ei suuda ära otsustada. Mis siis muudest lihtrahvast ehk maksumaksjaid puudutavatest teemadest rääkida.