Antsla poisid Tauri Kärson ja Simo Sulev on teinud valmis suurepärase asja automurede lahendamiseks – inimeselt inimesele autorendi teenuse, mille abil on võimalik seisvad autod sõitma panna.

Autolevi teenuse puhul tekib ainult üks küsimus – miks sellist asja veel varem pole tehtud. Paljude inimeste jaoks oleks paljud mured sellega lahendatud olnud – näiteks kuidas saada raha autoliisingu makseteks, kui raha napib ja ise autot eriti ei kasuta.

Autode puhul räägib teooria sellest, kuidas pidevalt sõidus olev masin peab kõige kauem ja paremini vastu. Ainult et enamikul autoomanikest pole autot pidevalt vaja – see seisab valdaval osal enamiku ajast lihtsalt jõude. Kui pole tegu just uunikumiga, mille säilitamine on eesmärk omaette, kaotavad autod seistes oma väärtust.

Autolevi oleks hõlpus moodus panna kasutusse autod, mis muidu parklaid ummistavad. Hea näide on Võru Taara sõjaväelinnak, mille kõrval asuvad parklad on tihtilugu täis, nii et muist autosid tuleb suisa surnuaiale paigutada. Sellist probleemi ei oleks, kui sõjaväkke võetud noored oma auto välja rendivad. Nõnda on auto vahepeal kindlates kätes ja teenib raha veel pealekauba. Rendile võetud autot hoitakse reeglina paremini ning on olnud juhtumeid, kus autole tehakse ära isegi pisiremont ning lõpuks korralik sisepuhastus. Nõnda võib sõdurpoiss ajateenistusest naastes saada kätte endisest puhtama ja paremas korras auto, kui see oli enne sõjaväkke minekut. Pluss taskuraha pealekauba. Näiteks paarikümne aasta vanuse Audi 80 pikaajalisest väljarentimisest on võimalik teenida üle saja euro kuus, mis teeb aasta peale paar tuhat eurot. Seda on peaaegu kümme korda rohkem kui auto ise maksab.

Kuivõrd enamik autoomanikke kasutab sõidukit vaid tööle ja tagasi sõiduks, on võimalik auto välja rentida päevasel ajal mõneks tunniks, näiteks külastajale, kes soovib ainult Võrust Suurele Munamäele sõita. Antsla poiste rendifirma kliendil pole vaja maksta tagatisraha, mis tavalistes rendifirmades ulatub mitmesaja euroni.

Võrumaa Teataja küsimustele vastanud rahvasaadikud pooldavad teatud küsimuste panemist rahvahääletusele, nagu seda tegid kreeklased mõni aeg tagasi laenuandjate nõudmiste osas.

Demokraatlikus riigis, kaasa arvatud Eestis, on kõrgeima võimu kandja rahvas. Esindusdemokraatia puhul valib rahvas omale küll valimiste kaudu esindajad, ent rahvas võib ka ise olulisi asju otsustada – rahvahääletuse ehk referendumi kaudu. Eestlased näiteks korraldasid 2003. aasta sügisel hääletuse Euroopa Liiduga liitumise puhul ning hääletusel toetas enamus, 67 protsenti vastanutest ELiga liitumist. Enne seda korraldasid eestlased rahvahääletuse 1992. aastal uue põhiseaduse vastuvõtmise küsimuses, kus valdav enamus, 92 protsenti toetas uut põhiseadust.

Kreeklased on varem referendumiga otsustanud seda, kas riiki valitseb president või kuningas. Äsjase referendumi eesmärgiks oli välja selgitada, kui paljud pooldavad Euroopa Liidu laenuandjate poolt peale surutud kärbete jätkamist ning selgus, et seda toetab vaid 39 protsenti samas kui 61 protsenti on vastu. Kuivõrd kreeklased soovivad ligi 85 miljardit eurot laenu juurde saada juba varem antud ligi 250 miljardile eurole, siis on paljud eestlased avaldanud arvamust, et niisama lihtsalt ei tohiks kreeklastele raha juurde anda. Kuivõrd raha andmise otsuse tegemisel osalevad eestlased, peaks ka eestlastel olema õigus rahvahääletusel otsustada, kas anda kreeklastele laenu juurde või mitte. Selline hääletus näitaks kreeklastele, et on võimalus, et nad enam laenu juurde ei saa.

Kagu-Eestist valitud riigikogu liikmetest toetas ainult EKRE esindaja Uno Kaskpeit seisukohta, et Eesti peaks korraldama referendumi Kreekale antavate laenude osas. Teised ei pidanud seda vajalikuks, seda eelkõige põhjusel, et riigikohus on teinud laenude osas otsuse, et see on viimane piir ja edasise osas tuleb muuta põhiseadust ja korraldada rahvahääletus. Küll aga pooldavad rahvasaadikud näiteks e-hääletuse süsteemi või pagulaste maaletoomise küsimuse rahvahääletusele panemist.