Kui me reisile läheme, siis mida me loodame näha, kuulda, kogeda? Minna on võimalus kahte moodi: kas reisibüroo kaudu, kus kõik on ette-taha ära tehtud või siis omal käel. Aga kuidas toimib vastupidine rändlus? Kuidas tullakse Eestisse? Kui paljudes välismaa reisibüroode pakettides on sees meie kodune Maarjamaa ja siinsed vaatamisväärsused?

Või kuidas leiab Eestimaast huvitatud välisturist, näiteks jaapanlane, üles kõik selle, mida meil tegelikult pakkuda on? Et turismile tasub panustada, seda on näha paljudes riikides. On ju maid ja kohti, mis ainult sellest elatuvadki. Kahjuks on meil Eestis selles osas pilt kehv, selgub 2020.–2021. aastal Tartu ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi tehtud pärandturismiteemalisest uuringust. Ja näide jaapanlase kohta ei olnud juhuslik – seal riigis pididki inimesed Eestist huvitatud olema, sest nende jaoks on see eksootika. Aga kui palju me näeme Võrumaal Jaapani turiste? Euroopas, näiteks Itaalias nad käivad, busside kaupa, seda on artikli autor oma silmaga näinud. Miks nad meile siia ei jõua?