. 
.
Kas garaažiuste ohutust arutav riigikogu on maha maganud tööstusrevolutsiooni? Eestis lisandub migrante ja roboteid. (Ei, kirjutaja pole veel jaanipäevalainel!)
Automaattankla ja vähemalt neli töökohta kadusid. Maantee ääres konutav kiiruskaamera ja viis koondatud liikluspolitsenikku. Koostöös arvutiga saadab kaamera meile „õnnekirju”. Pisut aega veel ja trahvist saate teada mitte Omniva vahendusel, vaid internetis, mille eest ise tasute. Need on vaid mõned näited sellest, kuidas robotid meilt töö ära võtavad. Eesti kurbloolisus seisneb selles, et roboteid toodetakse esimeses Euroopas, aga töö kaotame meie, kes me isegi oma saastekvoodid käest andsime. Samm-sammult muutume tarbimisühiskonnas mitte tarbijaks, vaid pealtvaatajaks.
Arenenud maailmas on hakatud rääkima robotite maksustamisest ja inimeste kodanikupalgast. Meil aga ruulivad pakiautomaate rakendav Omniva ja kaugloetavaid voolumõõtjaid kasutav energiavõrk. Selle asemel, et kasumist hoiduda, on monopolistidest riigiettevõted asunud kaudselt maksustama rahvast (seega omanikke) ja teisi firmasid.Töö tegijad koondatakse, kuid mitte millegi eest vastutavad nõukogud jäävad. Eesti sammub hoogsalt selle poole, et töötegijad asenduvad enamasti eravalduses olevate robotitega. Kui roboteid veel pole, sobivad esimeses hädas ka tähtajaliselt palgatavad pagulased, kes ei küsi tulevikus pensioni. Süüria sõjapõgenikele on koondatud üldsuse tähelepanu, kuid vaikselt tuuakse sisse tänaval vähem silma riivavaid ukrainlasi. Neid oma kodumaal kitsikusega harjunuid on juba ametis nii Virumaa haiglates kui ka Lõuna-Eesti maasikapõldudel. Rakendada saab neid kõikjal peale teeninduse/kaubanduse. Kuigi mine tea – Maxima sai loa sisse tuua sadakond lätlast.
Seda, mida eirab meid justkui esindav ja garaažiuste ohutust arutav riigikogu, on ammu märgatud Brüsselis. Sealt juhitakse tähelepanu sissetulekute ebavõrdsuse süvenemisele Eestis, mis olla üks ELi suuremaid.
Lehekülg 272 / 569
