EESTI ELU

Riigikogu lihtsustas kodakondsuse taotlemist alaealistele

FOTO: Täna Riigikogu poolt vastuvõetud Kodakondsuse seaduse muudatus muudab Eesti kodakondsuse 🇪🇪saamise tingimusi ning peatab hallide passide taastootmise. 👍On oluline, et Eestis sündinud lapsed ja noored sulanduksid meie ühiskonda võimalikult hästi.🌞 Seadusemuudatuse tulemusena saavad kodakondsuse Eestis sündinud või kohe pärast sündi Eestisse kolinud alalisest elanikust vanema või vanematega püsivalt Eestisse elama asunud alla 18-aastasele lastele, kelle vanem või vanavanem elas Eestis enne 29.08.1991. Anneli Ott Facebook

Riigikogu võttis teisipäevasel täiskogu istungil vastu seaduse, millega luuakse võimalus taotleda lihtsustatud korras kodakondsust Eestis sündinud alaealistele, kelle vanemad või vanavanemad on elanud siin enne Eesti Vabariigi taasiseseisvumist.

Valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seadus puudutab alaealisi, kelle üks vanematest on määratlemata kodakondsusega ja teine vanem välisriigi kodanik.

Alaealine saab seadusliku esindaja taotlusel Eesti kodakondsuse, kui tema vanem või vanavanem oli 1991. aasta 20. augusti seisuga Eesti elanik. Kui Eesti kodakondsust sooviv alaealine on teise riigi kodanik, peab ta selle riigi kodakondsusest eelnevalt loobuma.

Valitsuse otsus Eesti kodakondsuse andmise kohta jõustub päev pärast seda, kui volitatud valitsusasutusele on esitatud tõend, et isik on muu riigi kodakondsusest vabastatud.

Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Andrei Korobeinik (KE), Hanno Pevkur (RE) ja Jevgeni Ossinovski (SDE).

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 64, selle vastu 26 riigikogu liiget.

Ekspertide arvates kestab Hiina viirusepuhang vähemalt kuu

Pixabay

Hiinas ilmnenud ja välismaale levinud uue koroonaviiruse 2019-nCoV puhang teeb haigeks vähemalt kümned tuhanded inimesed ning tõenäoliselt kestab mitu kuud, arvasid uurijad esimestele saadaolevatele andmetele tuginedes.

"Parimal juhul seisab meil ees olukord..., kus see (puhang) kestab läbi kevade suveni ja siis vaibub," ütles Toronto ülikooli professor David Fisman ühendusele ISID.

"See pole miski, mis lõppeb järgmisel nädalal või järgmisel kuul," lisas professor Alessandro Vespignani USA Northeasterni ülikoolist.

Epidemioloogidel kristallkuuli pole. Neile on saada uuest viirusest vaid infokillud, mille pinnalt ehitavad nad haigestunute kohta matemaatilisi prognoose ning võrdlevad neid varasemate puhangute. Kuid paljud nende hüpoteesid on jätkuvalt kinnitamata.

Kuni eelmise nädalavahetuseni arvasid uurijad, et nakatunud inimesed ei suuda teisi nakatada kuni neil tekivad sümptomid nagu palavik, hingamisprobleemid ja kopsupõletik. Kuid Hiina võimud ütlesid pühapäeval, et nad tuvastasid vastupidist.

USA ametnikud ütlesid esmaspäeval, et nemad sümptomiteta inimeste nakatamisvõimet seni kinnitanud pole, kuid kui Hiina ametnikel on ikkagi õigus, siis muudab see oluliselt puhangu dünaamikat.

Lisaks on võrdlemisi uus teave, et viiruse inkubatsiooniaeg on umbes kaks nädalat.

Eksperdid on viimastel päevadel välja arvutanud iga puhangu jaoks tähtsa arvu: reproduktsiooni alusarvu R0. See näitab, mitu inimest on üks inimene keskmiselt nakatanud.

Ekspertide hinnangud jäävad 1,4–3,8 vahele, ütles Fisman. Neid arve peetakse mõõdukaks hinnanguks.

Maimuna Majumder, kes töötab teadurina Harvardi ülikoolis ja Bostoni lastehaiglas, ütles, et arv iseeneses paanikaks põhjust ei anna, sest arv näitab keskmist. Mõned inimesed võivad nakatada paljusid, samas kui teised väheseid, lisas ta.

Tema sõnul on hooajalise gripi R0 1,3, samas kui 2002.–2003. aastal peamiselt Mandri-Hiinas 8000 inimest nakatanud ja 774 tapnud SARS-i R0 oli 2–5. Leetrite R0 on 12–18.

Karantiinid, muud eraldamise meetmed, süstemaatiline kätepesu ja maskide kandmine võivad keskmist alla tuua. Kui R0 langeb alla ühe, siis epideemia vaibub.

Samas rõhutavad eksperdid, et viiruse elutsüklit arvestades muutub Hiina rakendatud meetmete mõju tuntavaks nädala-kahe pärast.

"Mida rohkem me selle kohta teada saame, seda rohkem näib ta nagu SARS," ütles Fisman. "SARS oli kontrollitav, loodetavasti on see ka. Kuid see selgub mõne nädala pärast."

"See kestab mitu nädalat, tõenäoliselt mitu kuud, ja keegi ei tea, kuhu see kõik viib," lisas ta.

Nakatunute ametlik arv on Hiinas üle 4000 ja surnuid on üle saja. Väljaspool Hiinat on kinnitatud nakatunuid üle 50.

Kuid Hiinas nakatunute arv, kui sisse arvata ka seni tuvastamata nakatumised, on tõenäoliselt üle 25 000, ütles Vespignani. Tema arvamus põhineb Northeasterni kokku pandud grupi analüüsil.

Hongkongi ülikooli teadurite arvates on arv nüüdseks üle 40 000.

"Kaks-kolm korda suurema arvu saamine on lihtne, isegi ainuüksi Wuhani linnas," ütles Vespignani viitega viiruse epitsentrile.

"Kui mõju laieneb teistele suurematele aladele, siis saavad need arvud olema palju suuremad."

Vespignani keeldus spekuleerimast surnute arvu kohta. Suremuse määr on praegu 3 protsendi ümber, kuid sellistel määradel on kombeks kõikuda. Määr algul kasvab, kui surevad kõige haavatavamad inimesed, seejärel aga langeb ning siis jälle tõuseb, sest järgmised haigestunud surevad.

Riik peab maksma lapsest eemale tõrjutud isale hüvitist

Foto on illustratiivne FOTO: Pixabay

Jaanuaris jõustus kohtuotsus, mille järgi peab justiitsministeerium maksma 5000 eurot hüvitiseks isale, kes pole mitu aastat saanud oma lapsega kohtuda, kuigi kohus oli kehtestanud isa ja poja kohtumise korra, kirjutab Postimees.

Tegemist on juba teise samalaadse juhtumiga. 2014. aasta lõpus mõistis Tallinna halduskohus riigivastutuse seaduse alusel justiitsministeeriumilt isale hüvitiseks 7500 eurot, kuna riik ei suutnud kolme aasta jooksul tagada kohtuotsuse täitmist ja võimaldada tal pojaga kohtuda. Nüüd mõisteti uus hüvitis isale välja samadel alustel.

Kuigi Tallinna ringkonnakohus pani isa ja lahus elava lapse suhtluskorra paika 2015. aasta novembris, keeldus ema seda täitmast ja kohus algatas lepitusmenetluse. Pool aastat hiljem oli lepitusmenetlus ebaõnnestunud ja kohus kohustas ema lubama isal lapsega kohtuda. Kohus määras ka sunniraha, kui ema isal last näha ei lase, kuid sellest abi polnud – isa kohtus lapsega viimati aprillis 2016.

Isa esitas 2018. aasta mais Tallinna halduskohtule kaebuse, nõudes riigilt 5000 eurot mittevaralise kahju hüvituseks. Isa leidis, et kahju tekitas talle Eesti Vabariik, kes ei suuda tagada kohtuotsuste täitmist. Halduskohus jättis mullu juulis kaebuse rahuldamata, leides, et isa ei ole kasutanud kõiki seaduslikke võimalusi, et lapsega kohtuda. Isa kaebas otsuse edasi ringkonnakohtusse, mis andis mullu detsembris õiguse talle.

Ringkonnakohus märkis, et lapse ja vanemate suhetes mängib aeg sageli otsustavat rolli. «Aja möödumine võib omada pöördumatut mõju lapse ja temaga mitte koos elava vanema suhetele,» leidis kohus.

Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõuniku Andra Olmi sõnul algatas ministeerium eelmisel aastal suhtluskorra reeglite muutmise väljatöötamiskavatsuse, praegu on koostamisel eelnõu. «Tuleb aga silmas pidada, et kõiki suhtlusõiguse probleeme pole võimalik seadusega lahendada. Perekonnaõiguslikud vaidlused on väga emotsionaalsed, eriti kui need puudutavad lapsi. Kui üks vanem suhtluskorda ei täida ja teisel vanemal lapsega suhelda ei võimalda, on riigil väga keeruline suhtlust tagada, nii et laps kannatada ei saaks. Lapse huvid on aga esmased,» ütles Olm.

Ta osutas, et esimese astme kohus isa kaebust ei rahuldanud, kuna ema ja isa suhete halvenemises on osa ka viimasel. Näiteks on lapse ema pöördunud perevägivalla tõttu ohvriabisse. «Lepituse otsimine eeldab ka isalt mingisugustki püüdu, kuid seda kohtumaterjalidest ei nähtu,» märkis ta.

Nõuniku andmetel on mees olnud agressiivne ka oma varasema elukaaslase ja lapse ema vastu.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD