UUDISED

Võru haigla loodab valitsuse tuge sünnitusosakonna remontimiseks

Lõuna eesti Haigla FOTO: Aigar Nagel

Võrus asuva Lõuna-Eesti Haigla nõukogu esitas sarnaselt Valga ja Põlva haiglaga esmaspäeval valitsusele taotluse toetuse saamiseks sünnitusosakonna tänavuse kahjumi katmiseks, mille haigla panustaks sünnitusosakonna kauaoodatud remonti.

Esmaspäeval toimusid Tartus kõigi kolme Kagu-Eesti haigla nõukogude koosolekud, kus otsustati taotleda Valga Haigla sünnitusosakonna tänase kahjumi katmiseks 100 000 eurot ning Põlva Haiglale ja Lõuna-Eesti Haiglale mõlemale 200 000 eurot. Nõukogu taotleb Valga Haiglale väiksemat toetust, sest sealne sünnitusosakond suletakse ja 100 000 eurot katab tänavu juba tekkinud kahjumit. Põlva Haiglas jätkuvad sünnitused valitsuse rahaeraldise korral järgmise aasta lõpuni ja Lõuna-Eesti Haigla sünnitusosakonna sulgemine pole päevakorras olnud.

Kõigi kolme Kagu-Eesti haigla nõukogu esimees Mart Einasto ütles, et kavas on küsida riigilt ka tulevaks aastaks 200 000 eurot Lõuna-Eesti Haigla kirurgia- ja sünnitusosakonna toetuseks. "Meil on hea meel, et peaminister Jüri Ratas ja maaeluminister Tarmo Tamm on näidanud üles initsiatiivi leidmaks võimalusi Kagu-Eesti sünnitusosakondade toetamiseks," ütles Einasto pressiteate vahendusel.

Einasto kinnitusel pole Lõuna-Eesti Haigla sünnitusosakonna sulgemine kordagi kõne all olnud, aga ka see töötab praegu kahjumiga. "Kindlustunnet Võru kahjumi katmiseks järgmisel aastal veel pole, samas ei ole kavas sulgeda ka sealset sünnitusosakonda, vaid me soovime seda riigi toel tugevdada. Loodame, et valitsus paneb haigla jaoks 200 000 eurot ka järgmise aasta eelarvesse," lisas Einasto.

Haiglale taotletav summa kulub kirurgia- ja sünnitusosakonna renoveerimisele. Lõuna-Eesti Haigla ravijuht Agnes Aart ütles, et osakonna palatid vajavad nüüdisajastamist. "Tahame iseäranis panustada sünnitusjärgsete palatite renoveerimisse," lausus ta. "Remonti tehti selles osakonnas viimati 19 aastat tagasi. Meil on vaja ka veidi aparatuuri uuendada – nii näiteks tuleks hankida uuem loote jälgimise monitor," märkis Aart.

Tema kinnitusel kuluks valitsuse tugi marjaks ära, sest nii saab tugevdada sünnitusosakonna jätkusuutlikkust ja osutada emadele privaatsemat teenust. "Loodame, et uuenduste tulemusena suureneb ka meil sünnituste hulk ja siia hakkavad tulema sünnitama ka Valgamaa ja Põlvamaa naised. Valmistume suurema hulga sünnitajate vastuvõtuks!" ütles Aart.

Ukrainlased tulevad Eestisse tööle parema palga pärast

Nataša, Tanja, Sofia, Larissa (vasakult) tulid Eestisse tööle esimest korda. Nataša sõnul ei ole võimalik 3000 grivnaga ehk 108eurose palgaga Ukrainas ära elada. „Siin teenime nii palju, et jääb raha pere jaoks ja söögi ostmiseks,” lisab üks naistest. FOTO: Heleri Lakur

MAAELU ❯ Peebu-Saksa talu perenaine Ülle Kaaristo on mehega juba 15 aastat Loosu külas Võrumaal talu pidanud.

Samuti on nad algusest peale maasikakasvatusega tegelenud, kui siia oma põllud rajasid. „Alguses olid ikka väikesed põllud, hiljem sai asi suuremalt ette võetud. Poeg tegeleb Tallinnas müügipoolega. Praegu kasvatame hernest, maasikaid ja vaarikaid,” lisab Kaaristo.

Eestlane ei taha põllul tööd teha

„Kevaditi on töökäte puudus suur. Tööd on talus palju ja kedagi tööle leida on väga raske,” räägib talu perenaine Ülle Kaaristo. „Võtsin sel aastal esimest korda ukrainlased tööle. Panin välismaisesse tööotsinguportaali kuulutuse üles ja sealt kaudu ma nad leidsingi. Ega see lihtne olnud,” lisab Kaaristo.


 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD