UUDISED

Krabi pood elab veel

Külakõrtsi omanikul Lenno Kanguril (pildil) valmis kuu aja eest Krabi-nimeline käsitööõlu. Foto: HELERI LAKUR

Kolm esimest aastat Krabi poe ja kõrtsi omanikuna

MAAELU > Kolmapäeval Krabi poodi sisse astudes valitseb nii poe ees kui ka sees tühjus. Poest leian aga kohe poe omaniku, üldse mitte nii tagashoidliku, vaid julge ja rõõmsameelse müüja rollis. Või kui soovite: mind võttis vastu Krabi poe ja kõrtsi omanik isiklikult. Ta on Krabi küla uusasukas, motomees, õlletootmise väikeekspert, tegutseja ja teisitimõtleja – palju tiitleid ühele mehele, kellel nimeks Lenno Kangur.

Tegi kannapöörde ja pühkis pealinnatolmu jalgelt 

Veel rohkem kui viis aastat tagasi poleks Krabi poe praegune omanik Lenno Kangur osanud arvata, et ta sellesse kanti satub, aga võta näpust. Üks asi viis teiseni ja nii see Krabi uueks kodukohaks saigi.

Suplusvee temperatuurid jäävad alla 20 kraadi

Foto: KADI ANNOM

Maikuu soojadele kevadilmadele vaatamata jääb suplusvee temperatuur siiski alla 20 kraadi.

lmateenistuse andmetel on kõige soojem merevesi Haapsalus - 18,5 kraadi. Siseveekogudes on kõige soojem vesi Tänassilma jões 19,4 kraadiga ja Emajões 18,9 kraadiga.

Madalaim veetemperatuur on mõõdetud meres Hiiumaal Ristnas, kus veesooja on vaid kaheksa kraadi, ning siseveekogudest Lõve jões 9,5 ja Kunda jões, kus veesooja on 11,2 kraadi.

Enam kui 80 G4S vetelpäästjat alustavad 1. juunist suplejate ohutuse tagamist randades Tallinnas, Tartus, Võrus, Otepääl, Elvas, Põlvas, Türil, Viljandis, Haapsalus, Narvas ja Pärnus.

Ametlik suplushooaeg kestab 1. juunist kuni 31. augustini.

Esimeste proovide järgi on suplusvesi puhas

Praeguseni pole suplusrandadest võetud ühegi veekvaliteedi prooviga probleeme olnud ning suvitajaid ootab puhas rannavesi.

"Ühegi võetud prooviga pole probleeme olnud, küll aga võeti viimased proovid sellel nädalal ning tulemused saabuvad järgmisel nädalal. Kõik tarbijad saavad veekogude veekvaliteediga tutvuda aadressil vtiav.sm.ee. Siin juhin tähelepanu asjaolule, et mõnede randade osas on lehele jäänud veel eelmise suve viimased analüüsi. See muutub kohe, kui uued analüüsid selguvad," selgitas veekvalideedi mõõtmise tulemusi terviseameti kommunikatsiooninõunik Simmo Saar BNS-ile.

Kokku võetakse proove 52 avalikust supluskohast. Lisaks võtakse proove ka enam kui 50-s suplusvee seirepunktist, kus varem on asunud supelrand ning kus inimesed on harjunud käima suplemas.

Võetud proovides jälgitakse kahe indikaatorbakteri Escherichia coli ehk kolibakteri ja soole enterokokkide hulka. Tegemist on tavaliste ja levinud bakteritega, kes elavad inimeste ja teiste soojavereliste loomade soolestikus. Kuna soole enterokokid ja kolibakterid võivad elada lühikest aega ka väliskeskkonnas, on nad head indikaatororganismid võimaliku hiljutise fekaalse reostatuse määratlemisel.

Supluskohad klassifitseeritakse nelja kvaliteediklassi: „väga hea”, „hea”, „piisav” ja „halb”. Supluskoha vee klassifitseerimiseks koostatakse seireandmete kogu, mis koosneb minimaalselt kuueteistkümnest viimase nelja järjestikuse aasta jooksul võetud suplusvee proovist.

Eelmise suplushooaja vältel võttis terviseamet kokku 470 suplusveeproovi, neist ligi 300 avalikest supluskohtadest. Terviseameti järelevalve käigus võeti 166 suplusvee proovi.  „Halba” klassi klassifitseeriti neli supluskohta: Tallinna Pelgurand/Stroomi rand ja Pärnumaal asuv Raeküla rand ning siseveekogu ääres asuvad Anne kanal Tartus ja Põlva rand Põlvas. Anne kanali ja Stroomi ranna puhul ületasid kolibakteri ning Põlva ja Raeküla ranna puhul soole enterokokkide näit „piisava” klassi piirnormi.

Supluskohtade kohta leiab infot terviseameti kodulehelt aadressil http://www.terviseamet.ee/keskkonnatervis/vesi/suplusvesi/avalikud-supluskohad.html


 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD