UUDISED

Vastseliina piiskopilinnuse kompleksi väljaarendamisele läheb veel üle poole miljoni euro

 FOTOD: Aigar Nagel

VAATAMISVÄÄRSUS > Eile keskpäeval avati pidulikult Vastseliina linnuse keskaja elamuskeskuses  palverännumaja ja uus ekspositsioon. Vastseliina piiskopilinnus pärineb 14. sajandist ja on kuulutatud pärast valge risti ime ilmutust 1353. aastal paavst Innocentius VI poolt pühapaigaks, paavst kuulutas välja ka aasta ja 40päevase patukaristuse kustutuse. Palverännud linnusesse kestsid kuni 16. sajandini. SA Vastseliina Piiskopilinnus arendusprojekt sai toetust Euroopa Liidu regionaalarengu fondist, omaosaluse tagas Võru vald.

PILDIGALERII Maja välisfassaadi ilmestab Korten plekk, mis näeb välja kohati roostekarva, aga mis aja jooksul muutub veelgi oranžikaspruunikamaks roostetooniks. Välisfassaadina kasutatud materjal on kolme millimeetri paksune. Materjalivalik on linnuseisanda Ivar Traageli sõnul tingitud sellest, et eristatav oleks nii uus kui ka vana, aga värvi poolest sobiks konteksti. „Muinsuskaitse ja projekteerija jõudsid koos sellise lahenduseni,” lisab Traagel.

Eile keskpäeval lõigati läbi pidulik pael, mis avas keskaja elamuskeskuse ühe osana valminud palverännumaja. Oma õnnistuse andis majale Tartu katoliku kiriku õpetaja isa Miguel. FOTOD: Aigar Nagel

Linnusest leitud säilmed leidsid tagasitee Vastseliina

Enne palverännumaja avamist lausus katoliku kiriku õpetaja vajalikud sõnad uue haua kohal, et ka väljakaevatute hinged leiaksid taas oma rahu. Uus haud asub palverännumajast vasakul orus. Foto: AIGAR NAGEL

AJALUGU ❯ Umbes aasta aja eest Vastseliina piiskopilinnuse juurest leitud inimluud leidsid osaliselt tagasitee Vastseliina linnusesse. Sõjahauast leitud harukordsest 140 varauusaja luustikust 40 saadeti tagasi Vastseliina ja maeti ümber. Enamik leitud luustikest jäid Tartu ülikooli uurimiseks.

„Tegu on varauusaja matmispaigaga. See on periood, mis jääb aastate 1550–1800 vahele,” ütles Martin Malve aasta aja eest Võrumaa Teatajale antud intervjuus.

„Praeguseks hetkeks arvatakse, et enamik inimluudest kuulusid ümberkaudsetele ja küladest pärit inimestele. Need luustikud, mida nii palju ei uuritud, leidsid tagasitee siia. Massihauad, kus olid mõrvatud ja tapetud, jäid kõik Tartu ülikooli,” rääkis piiskopilinnuse juht Ivar Traagel.

Piiskopilinnuse juht Ivar Traagel FOTO: Aigar Nagel


 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD