UUDISED
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Linnusest leitud säilmed leidsid tagasitee Vastseliina">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.AJALUGU ❯ Umbes aasta aja eest Vastseliina piiskopilinnuse juurest leitud inimluud leidsid osaliselt tagasitee Vastseliina linnusesse. Sõjahauast leitud harukordsest 140 varauusaja luustikust 40 saadeti tagasi Vastseliina ja maeti ümber. Enamik leitud luustikest jäid Tartu ülikooli uurimiseks.
„Tegu on varauusaja matmispaigaga. See on periood, mis jääb aastate 1550–1800 vahele,” ütles Martin Malve aasta aja eest Võrumaa Teatajale antud intervjuus.
„Praeguseks hetkeks arvatakse, et enamik inimluudest kuulusid ümberkaudsetele ja küladest pärit inimestele. Need luustikud, mida nii palju ei uuritud, leidsid tagasitee siia. Massihauad, kus olid mõrvatud ja tapetud, jäid kõik Tartu ülikooli,” rääkis piiskopilinnuse juht Ivar Traagel.
- Krabi pood elab veel
- Suplusvee temperatuurid jäävad alla 20 kraadi
- Vastseliina linnuse uus palverännumaja on külastajate jaoks avatud
- Lõuna-Eesti haigla taotleb kirurgia- ja sünnitusosakonna toetuseks riigilt abi
- Maanteeamet nõuab 1. juulist tehnoülevaatuspunktides videosalvestusi
- Suurima tootevalikuga saeveski Eestis, AS Toftan plaanib iga aastaga kasvada
- Võru haigla loodab valitsuse tuge sünnitusosakonna remontimiseks
- Ukrainlased tulevad Eestisse tööle parema palga pärast
- Kanepi valla uuel vapil kujutatakse kanepilehte
- Kubja mändide all toimus laupäeval suur tantsupidu
- Võru linna postkaardiks nimetatud Roosisaare sild rajati 20 aastat tagasi
- MUREKOHT Võru linnas käivad ehitustööd
- Tartu vangla annab tööd ligi kuuekümnele Kagu-Eestist pärit inimesele
- Kuuma ilma korral tuleb ennast kaitsta peakattega ja rohke vedelikutarbimisega
- Varahommikune liiklus ummistab Vabaduse ja Lembitu tänava ristmiku
- 1984. aastast pärit tuletõrjeautole anti uus elu
- Vastseliina noortekeskuses valmib sügiseks nüüdisaegne nutilahendus
- Võrumaa veised reisivad kolmandat suve Pärnu randa
- Rõugest pärit tordimeister andis välja oma esimese raamatu
- Lõuna-Eesti haiglale kingiti Billibed fototeraapia süsteemiga beebivoodi
- Tänavune Võrumaa aasta ema on Jane Soe
- Linda Koemets on ema, vanaema ja elujaatav naine
- Emale kingitud lilled tulevad südamest
- Neljapäeva keskpäeval avas Võru Euronics kolm korda suurenenud poe
- Eesti-Vene maismaapiir vajab soistele aladele nüüdisaegsemat infrastruktuuri
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Vastseliina piiskopilinnuse kompleksi väljaarendamisele läheb veel üle poole miljoni euro">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.VAATAMISVÄÄRSUS > Eile keskpäeval avati pidulikult Vastseliina linnuse keskaja elamuskeskuses palverännumaja ja uus ekspositsioon. Vastseliina piiskopilinnus pärineb 14. sajandist ja on kuulutatud pärast valge risti ime ilmutust 1353. aastal paavst Innocentius VI poolt pühapaigaks, paavst kuulutas välja ka aasta ja 40päevase patukaristuse kustutuse. Palverännud linnusesse kestsid kuni 16. sajandini. SA Vastseliina Piiskopilinnus arendusprojekt sai toetust Euroopa Liidu regionaalarengu fondist, omaosaluse tagas Võru vald.
PILDIGALERII Maja välisfassaadi ilmestab Korten plekk, mis näeb välja kohati roostekarva, aga mis aja jooksul muutub veelgi oranžikaspruunikamaks roostetooniks. Välisfassaadina kasutatud materjal on kolme millimeetri paksune. Materjalivalik on linnuseisanda Ivar Traageli sõnul tingitud sellest, et eristatav oleks nii uus kui ka vana, aga värvi poolest sobiks konteksti. „Muinsuskaitse ja projekteerija jõudsid koos sellise lahenduseni,” lisab Traagel.